kolmapäev, 14. august 2013

Urisen taas

Mina ei saa aru, kes oli see loll, kes töötas välja printer-skänner-koopiamasinad sellise süsteemiga, et kui mingi värv saab otsa, siis ei saa enam midagi printida. Kus on loogika, et kui ma tahan printida dokumenti, mis on mustvalge, siis peab mul olema printeris ka sinine värv olemas?
Ebanormaalne. Mul pole ju värve vaja ja ometigi ei saa ma mitte midagi printida ilma, et läheksin poodi ja ostaksin seda neetud sinist, mida mul POLE vaja. Nii kurjaks ajab. Esiteks on mul vaja üks dokument kiirelt printida ja siis skännida sisse taas peale allkirjastamist. Teiseks ei viitsi ma minna ainult selle pärast kõndida 5 km, et seda pagana sinist tinti osta. Ja üleüldse mul polegi ju veelkord seda sinist vabsee vaja.

Laerprinter on hea asi, ongi mustvalge. See aga on mul Eestis. Seda 3in1 masinat on mul aga siin vaja. Inimestel ei jäägi üle midagi kui omada sadat erinevat tehnikavidinat, sest pole sellist mis täidaks oma funktsiooni 100%.

Proovisin ka kaval olla ja leida valikut "prindi must-valgelt". EI paku ta mulle seda. Kusjuures mu laserprinter pakub ja tal pole ju isegi võimalust värvidega printida :D
Kui keegi teab võimalust, kuidas see pagana pirtspekk üle kavaldada, siis olen suur kõrv.


Gretelil on ülehomme sünnipäev. Mõtlen, mida teeme. Midagi võiks ju teha. Inimesi, kellega siin pidu pidada pole. Ta tahab Eestis pidada. Teeme seda siis kui läheme.

Üldse on hetkel aeg kuidagi ilgelt kiirelt minev ja pressib peale ja üha enam tuleb närv sisse, et mida teha.
Fakt on see, et lapsed siin riigis enam kooli ei lähe. Kus ja kuidas nad hakkavad käima on hetkel veidi lahtine.
Tegelt on 2 varianti: kas läheme tagasi koduõppele eesti koolis, kus see laias laastus ju toimis või lähevad Eestis kooli. Ühe puhul jääb elukohaks üks riik, teise puhul teine.
Aega aga teeb : tik-tak-tik-tak.

Igatahes ootavad ees suured muuused.


Lõppu üks Greteli eilne küsimus, mis kuulub rubriiki : Lapsesuu:D

"Emme kas luukeredel on ka keel ?"


Ja veel üks uudis. Eile oli mul voodis...õigemini madratsi peal taas poole hobuse suurune tarantel. Härra Abikaasa juba teab, et kui ma hõikan suvalisel momendil, et " tule ruttu" siis on vaja kaasa võtta karp ja söösta appi. Justnimelt karp. Tal on nõme komme panna need elukad läbipaistvasse karpi ja siis mu köögikapile. Naerab, et siis ma olen sõnakuulelik, sest muidu pistab ta selle mulle püksi. Ja mina käin mööda seinaäärt, sest meil on avatud köök , nii et ma näen seda karpi ka siis kui ma diivanil telekat vaatan ja seljaga selle poole olen. Jõhker ma ütlen.
Ma ei saa teile näidata ka neid, sest see eeldaks pildistamist ja ma lihtsalt ei suuda. Ja isegi kui ma laseks Härral pildistada, siis keegi peab selle blogisse riputama ja seda ma ka ei suuda, isegi kui see jõledus ainult ekraanil on. Ja üleüldse ma olen juba öelnud, et neil pole minu juures elamisluba. Miks nad ei kuula ilusat puhast eesti keelt? Või on asi selles, et nad on prantsuse tarantlid ja ei saa minust aru ? :D

16 kommentaari:

  1. issand, mis kombed! :D sellisest prussakatreeningust kuulen ma esimest korda :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei no tavaliselt ta siiski viib need elukad sealt minema mõne aja möödudes, mida tõestab lahtine karp. Loodetavasti tähendab see ikka seda, et viidi ära, mitte see tarantel ei teinud oma musklitega karpi lahti ega roninud taas mu magamistuppa :D

      Aga jah, kiusata on mind ju tore.

      Kustuta
  2. PRINERIGA
    võta tühi kasett välja ja raputa ning koputa tagurpidi,
    ja siis puhu värviava peale, sest tihti värv kipub kuivama ja niiske õhk aitab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Proovisin ja lootsin südamest, aga ei midagi. Tuleb ikka poodi minna :D

      Kustuta
    2. no puhtalt uudishimust. google pakub paar variant. alates tindikasseti teatud augu kinnikleepimisest kuni greyscale printimiseni. oleneb mis masin sul on :)

      Kustuta
    3. http://www.stinkyinkshop.co.uk/blog/2011/09/16/why-wont-my-epson-printer-print-in-black-when-a-colour-cartridge-is-empty/

      Kui just greyscale ei saa kuskilt peale sättida :)

      Kustuta
  3. miks nad enam kooli ei lähe?ma just olen mõelnud, et võiks lapsed paariks aastaks kusagile prantsuskeelsesse kooli sokutada - et tulevikus on kasuks kui veel 1 keel suus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sokutamisega polnud probleemi, küll aga arenguga. Keeleoskuseks tuleb ka midagi teha. Kui kool vaid ütleb lause, et 2 kuu pärast pead sa prantsuse keelt rääkima, siis tekitab see ummikseisu. See pole võimalik ja võibolla seda sellepärast just öeldigi. Meie ei näe enam igatahes varianti, kuidas nii jätkata.

      Kustuta
  4. Koduõpe laste kohaliku Eesti kooli moodi tundus mulle kõrvalt lugedes paras tants ja trall ei millegi pärast. Tartus näiteks kasutavad paljud koduõppe pered Waldorfgümnaasiumi nö. lapse hingekirjakoolina ja on väga rahul. Lapsed ei pea nühkima tuimalt teha kõiki töövihikulehekügi ja tegema kaasa koolis tehtavaid kontrolltöid. Kui laps on teema omandanud, siis saab tegeleda uue asjaga. Kokkusaamised on vastavalt kokkuleppele kord veerandis või kord poolaastas, kui vestedakse lapsega ja vaadatakse vihikuid- töövihikuid jne. Te olete küll nüüd juba Eestist länud, et ise rääkimas käia kahjuks, aga on natukene abiks. Olin pikalt netist ja kodust eemal, ei teadnud üldse varem, et teil sellised mõtted peas.

    Tervitusi Gretelile Ronja poolt ja palju õnne sünnipäevaks!, viimasel teie Eestinädalal sättis piiga end isegi Ilmatsallu tagasi, et Gretelit veel näha, aga suutis hirmraskelt haigeks jääda ja sinna see mõte jäi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tervitame vastu. Täname õnnesoovide eest.

      Olen kuulnud jah, et waldorfis on asi palju loomingulisem. Arvasin, et meil on koduõpe ammendunud teema, aga nüüd oleme taas valikute ees. Ja see on raske. Eks näis mis otsustame...aeg pressib kuklasse.

      Kustuta
  5. ....aga on EHK natukene abiks, pidi olema.

    VastaKustuta
  6. Uskumatu, et Soomes on välismaalastele ylemineku-klassid, aga Prantsusmaal on ju välismaalasi palju rohkem ja peaks olema intergreerumisorganisatsioonid ja neil on teada, kus saab keeleöpet. Möni vastik daam, kes ei salli välismaalasi, vöis nii pahasti öelda. Mulle on ka öeldud, et mingu ma tagasi Eestisse. Nyyd ei kobise enam keegi.
    Olen ka selle läbi elanud, et mul jäi ka poiss Eestisse. Noh, ei läinud rohkem, kui pool aastat, kui ta tuli poole öppeaasta ajal, jaanuarikuus Soome kooli. Läks klass allapoole ja sai poole aastaga ka mingid hinded. Muidugi, yks on soome keel ja teine arusaamatu prantsuse. Kirjakeel on ka soome osas kyllaltki raske. Tuttava tytar oli usinam ja ta istus emaga öhtuti soome keelt öppima. Nyyd tal on körgkool tehtud ja abiellus välismaalasega ja tegi magistratuuri Londonis. Tal on väga hea palgaga töökoht.

    Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma tean ju tegelikult ise ka, et tuleviku mõttes oleks kasulikum igastahes siia jääda ja edasi punnida. Kunagi hakkab lihtsam. hetkel aga on kuidagi jõuvarud end ammendanud ja enam ei jõua võidelda. Eks näis. 10 päeva on aega et otsusteni jõuda.

      Mul tuttav ütles ka, et kui me kunagi plaanisime Soome kolida, et siis ma põdesin, et keel ja mis veel on raske. Siis aga pakkisin sekundiga asjad ja kolisin Prantsusmaale, mis on kaugel ja palju keerulisem. Ma pidavat veidi segane olema :D Olen jah, vahel ei saa ise ka aru, mis mul mõttes oli. Vahel olen rahul. Vahel üldse mitte. Ja nagu kaksikute tähemärgis ikka, siis need emotsioonid vahelduvad imekiirusel :D

      Kustuta
  7. Hei!
    Olen Sulle siin vaikselt omaette kaasa elanud ja huviga Su tegemisi jälginud. Soovin edu otsuse tegemisel, see ei ole lihtne! Kus Sa ise elada tahaksid?

    VastaKustuta
  8. Kui see praegune vörratu koht tundub sulle koduna, siis sa teed ju öigesti. Sydamehäält peab kuulama. Sina elad nyyd ja see oli sinu vöimalus nii kaunisse kohta elama pääseda.
    Unustasin lisada, et ega ta Eestis korralikult koolis ei käinud, sest ei olnud ema sundimas. Tuli Soome käima ja otsustasime, et ta tagasi ei lähe. Läks kordama 9 klassi. Muidugi, suured tänud sellele öpihimulisele tydrukule ja tema emale, kes teda veensid.

    VastaKustuta