Prantsuse rannakultuur

Oleme nüüd rannailmasid maitsnud ja võin edasi anda muljeid sellega seoses.

Millest alustada? Võibolla siis üle mainida, et elame järve ääres. Järve, mille suurus on 584 ruutkilomeetrit. Selline pisike. Pool ookeanit :D
Aknast on näha otse vesi. Rohkem maju enam meie ja vee vahel pole. Maja omanikul ülemisel korrusel on miljoni vaade, meil allpool väheke tagasihoidlikum, aga ma ei kurda. Paremat kohta elamiseks ma ei oskaks valida. Seega on meil kohutavalt vedanud, et meid siia võeti ja et ma selle koha netist leidsin.

Kuna meie rannaäär on ideaalne suvitamiseks, siis seda ka tehakse. Noored ja vanad, kohalikud ja turistid....autodega, haagistega, jalgratastega, jala.... Kõike leidub.

Mis mulle siis on silma jäänud. Nädalavahetustel on näha rohkem peresid täiskoosseisus ja nädala sees emad ja vanavanemad lastega. See on ka loogiline kuna keegi peab ju ka töötama ja tavaliselt on need siiski isad :D

Järve äärde tullakse kogu päevaks. Eestis sellist asja tihti ei näe, et tullakse nagu koormaeeslid ja pool elu on kaasa võetud. No telkima minnes küll, aga mitte lihtsalt randa minnes. Aga just niimoodi siin puhataksegi. Mis siis kaasa võetakse?  Kindlasti toidu ja joogilaar külmakastis. Kui grillitakse, siis grill ja söed ja muu tavaar.
Päikesevarjud, kus olla kuumematel hetkedel. Ja need pole pisikesed varjud. Need on suured, sellised mis tavaliselt kinnitatakse söögikohtades nende ümmarguste plastmasslaudade külge, teate küll. Mängleva kergusega pistetakse need üle õla ja kõnnitakse sinna kuhu vaja.
Üpris tihti on kaasas lauad ja toolid, nõud, kanuud, kummipaadid, mustmiljon rannamänguasja lastele ja lestad, ja muud kodinad.

Lastel pole kunagi peas ühtegi peakatet. Isegi kõige pisematel beebidel. See on asi, mis on mind alati hämmastanud. See päike võtab endagi peast soojaks, aga ei mingit kübarat ega heegeldatud mütsikest....mitte midagi.

Muidugi peab ka mainima, et kuumus siin ja Eestis pole absoluutselt võrreldavad. Siin on õhk hoopis teine. Õigemini siin on õhku. Isegi siis kui väljas oli 34 kraadi, oli täiesti normaalne hingata. Päike on küll kuum, aga lämbust ega higistamist, seda pole.

Riideid vahetavad inimesed keset randa nii nagu jumal juhatab. Suurem  osa teeb seda käteräti varjus, aga on ka täiesti tavaline et niisama. Mitte keegi ei pea seda imelikuks kui tädi su kõrval topib täiesti avalikult stringe jalga peale ujumist ja ei varja midagi. Riietumiskabiine siin ei eksisteeri.
Paljaste rindadega päikesevõtt pole ka midagi uut. Härra Abikaasa teatas, et mis ma siis varjan, et võtku ma ka nii päikest, et rante ei jääks peale.

No jääb ära....nii prantslanna ma ka veel pole. Minu rinnad on minu eravaldus. Avalikule eksponeerimisele need ei kuulu.

Kui õhtu venib pikale ja õues on juba öö, aga asjade kokkupakkimine on jäänud tegemata, siis võetakse välja taskulambid ja korjatakse valgusvihkudes kodinad kokku.
Kui grill on veel hõõguvat sütt täis, siis keegi ei vala seda maha...sest see on keelatud. See pannakse pagasnikusse ja sõidtekse lahtise pagassiluugiga minema, grill öös tossamas sealt vahelt :D

Kui ruumi pole , siis ruumi tehakse. Kõik on nõus end veidi koomale tõmbama, kui sa oma rätti just nende kõrvale tahad panna.

Politsei sõidab eemalt tee pealt pidevalt edasi tagasi ja vaatab, et kõik oleks kontrolli all. Ja nii see ongi. Ma pole kunagi midagi näinud, mis silma riivaks.
Isegi kui peetakse nö piknikku ja laual on veinid ja värgid, siis pole keegi kunagi purjus. .Ma pole 10 siin oldud kuu jooksul  näinud ühtegi kakerdavat inimest. Veel vähem rannas õllepurgid näpus laaberdavaid härrasid, kes siis purjus peaga tundmatus kohas pea ees vette hüppaks ja kaela murraks.

Ma pidevalt imestan, et kuigi siin on see veinikultuur väga tugev, siis tarbitakse viisakalt ja mõõdukalt.

Rannas meil liiva pole. Tüüpiline kivine rannaäär ja hulgaliselt muru, kus päikest võtta.

Prügikorjamine ja sorteerimine on inimestel sissekujunenud harjumus. Keegi ei jäta mitte midagi vedelema. Vähe sellest, kuna rannas on iga 50 meetri tagant eri prügidele mõeldud prügikastid, siis ka jäätmed sorteeritakse neile mõeldud konteinritesse. Ikka klaas eraldi, paber eraldi, toidujäätmed eraldi.
Prügikaste käiakse kohaliku omavalitsuse poolt mitu korda päevas tühjendamas. Ikka, et kõik oleks kena ja puhas.

Rannaalal on pisikesed snäkiputkad, kus otseloomulikult on üüratud hinnad. Minu jaoks. Kohalike jaoks tavaline. Mina aga arvestan üsna kindlasti iga kord jäätise hinda vaadates, et kui putkas maksab jäätis 2.80, siis poest ma saan selle eest 12 jäätist.
Muide siin maksabki 6 jäätiseline karp ( koonusvahvlis maasikajäätis näiteks) 1.20

See on alati mind hämmastanud, kuidas saab Eestis olla jäätis nii kallis. No koonusvahvlis jäätist vist saab euroga kätte. Ok odavamaid alla selle ehk ka, aga kindlasti mitte 20 senti tk.
Sama on ju Soomes. Jäätis on ulme odav. Kui me olime mõnda aega Soomes paar aastat tagasi, siis kaalusin lausa külmakasti ostmist, et jäätist sealt kaasa tuua. Eriti paneb see mõtlema suvel kui jäätis on peamine toit :D

Lõpetuseks paar fotot ka.

Vaade üle järve Šveitsile.

Näide sellest, mida teha siis kui su sõbral on kanuu aga sul on ainult kummimadrats ja aerud :D Hea mõte ju :D