Poole peal täpselt

See on täiesti ulme kuidas aeg läheb. Eriti veel see, mis nii kallis on. Täpselt pool meie Eesti puhkusest on läbi, pool veel ees. Kaks nädalat kadunud kui mutiauku.
Hetkel on juba veidi tunne nagu polekski vahepeal kuskil ära olnud....aga tead, et kuskile on vaja varsti minna.

Millega oleme siis tegelenud. No eriti ei millegagi. Minu "terviserike" kestab siiani :D Pole elus kuulnud väljendit "teise päeva pohmakas" ega seda ka kogenud. Kuni siiani....30 aastaselt sain kogemuse :D Väljendus see siis selles, et teiselgi päeval ikka veel oli peavalu ja jalad nagu süldid all. Söögiisu on siiani kadunud. Vett ja mahla läheb suuremates kogustes vaid.

Eile pandi mind sundolukorda oma teise päeva pohmeluses ja saadeti paadiga järvele koos kaaskonnaga. Loksusime seal no 5 tundi kindlasti. Ma pole elus oma emaga paadiga kalal käinud ja seega naersime terve selle aja nii et ime et üldse kala saime.  Pean mainima, et mul on noor ema...läheneb 50le alles. Seega ma arvan, et me hakkamegi nüüd siis tegema igasugu pulli, mida varem pole jõudnud ehk väikeste laste kõrvalt :D

Igatahes nalja oli nabani. No korduvalt sõitsime paadi põhja kinni kuna vesi on sel aastal erakordselt madal. Lõbu jätkus veelgi alustades sellest, et ussid olid nii libedad, et konksu otsa saamine oli paras tegu meile kõigile kuni lõpetades sellega, et kui saime kätte ühe korraliku linaski, siis tegi see välja tõmmates paadis sellist tralli, et hea et me põhja ei läinud. Lõpuks sai linask ema tossuga kerge peapõrutuse...vabandust!

Eile õhtul istusin teleka ette , et vaadata lahedat vana filmi " Pruudi isa 2" ja heegeldada üht uut projekti kui Eesti Energia arvas, et on õige aeg kogu poolel vallal elekter ära võtta. Helistasin ja öeldi, et kõrgepingeliini avarii. Kas tõesti! Siin ainult selle elektriga üks suur avarii ongi pidevat. Küll ei tööta eri faasid ja seega meil mingi osa majast pime , küll posti otsas on leegid püsti. Ainus asi mis on neil korras on see, et arved saabuvad korrapäraselt :D Muu tuleb korralikuks mõelda. Kodumasinad ka streigivad juba sellest pidevast voolu kõikumisest.  Urrrrr......

Mis siis mul teha oli. Keerasin magama. Öösel pool 3 saadeti eesti energiast sõnum, et elekter on tagasi. Tean ise ka, et tagasi...telekas ja lambid läksid ise kõik põlema ja tööle. Käisin siis voodist üleval kõike kustutamas-sulgemas. Mõtlesin, et keeran uuesti magama, aga härra Abikaasa arvas, et kui juba mõlemad ärkasime, siis on õige aeg tõsta paat autokatusele ja mina öisele kalapüügile. Olin ma jee naeratus näol nõus, 3 tundi maganud ::D See aga polnud argument ja nii me läksimegi. Nautisime päikesetõusu ja auravat vett keset järve.
Kala saime ka . Kuramuse suur haug tuli minu isikliku õnge külge, aga kala oli tugevam ja läks koos konksuga. Kui selle purika oleks kätte saanud, siis oleks nädal aega kala söönud:D Kuramuse kahju.
Nii naljakas kuidas sellised päevad nagu täna, kui oled väga vara ärganud, tunduvad nii pikad. Kell on alles 2 läbi aga tunne on nagu oleks aeg ammu magama minna :D

Meie köök edaneb ka jõudsalt. Lagi on tehtud, seinte krohvimine käib. Oi kui lahe. Kaua oodatud kaunike.
Homme saabuvad lapsed laagrist tagasi. Paha öelda, aga väga hea rahulik on olnud. See 9 kuud Prantsusmaal pead jalad koos võttis ikka ajud krussi küll. Eestis olid muidu varem lapsed pidevalt kuskil sõpsidel külas ja öösel, seal aga sellist asja polnud. Seega 8 päeva lasteta on olnud päris asjakohane. Ja ka neile kasuks, saavad suhelda saja uue lapsega....eesti keeles....hommikust õhtuni ja teha miljon eri võistlust ja tegevust....seega sõna "igav" oli ma arvan, et selle aja sees repertuaarist väljas. Küll homsest tuleb repertuaari tagasi.


Järgmise korrani!