Kurerünnak

Hommik algas sellega, et hommikul kell 7 käis väljas selline pauk, et maja värises. Kujutate ette kui hea on ärgata selle peale, et su voodi väriseb mingi paugu tagajärel. Mõtlesin, et kas julgen silmi avada või ei :D No tegelikult oli õues äike ja sekund hiljem ka ilge lahmakas padukat.
Magasin edasi. Läbi une kuulen: plaks-plaks-plaks. Mõtlesin veel, et kuradi naabrid jälle klopivad varahommikul vaipa ja magasin edasi. Läbi uke kuulsin seda plaks-plaks häälet üsna pikka aega. Härra ajas end voodist püsti ja ringutas ja läks aknale ja järgnes röögatus: kuradi ahv, kao sealt küll minema.

Olin ärkvel :D

Toonekurg istus keset meie auto katust ja peksis nokaga aga vastu metalli. Ilusas rütmis. Selgus, et naabrid ei kloppinud vaipa siiski. Üks üritas mulle autole lihtsalt nokaga katuseakent teha. Kõige ülbem teema muidugi see, et ei läinud ära ka . Vahtis ja lendasmurule...vahtis üle õla etteheitvalt ja kõndis väravast siis pikal sammul välja. Vaatasime auto üle. Lohke õnneks pole, mõni aimatav kriim vaid.

Kuulsime, et naabermaja ühel inimesel oli ka must auto ja oli saanud toonekurelt samamoodi nokahoope, aga suts rohkema kahjuga.
Saan aru küll, et nende pesapost on meie krundi ääres ja nad saanud siin segamatult nüüd elada ja arvavad, et nemad on bossid, aga sorry ...pidu on läbi. Oleme tagasi ja paluks mitte terroriseerida :D

Arvasin, et ok, oli juhtum ja kõik. Hetk tagasi jooksis Härra Abikaasa tuppa ja käskis auto ümber parkida, sest härra Kurg oli taas meie auto kallal. Panin majale lhemale nüüd, ehk kuulen paremini kui taas tuleb. Ilus lind ja nunnu pojaga ja tore plagin pidevalt posti otsas, aga kui järgi ei jäta võtan varsti vist ragulka.

Istub praegu elektriposti otsas ja vahib mind sellise näoga, et kui veel mulisen, siis saan ise ka nokaga lagipähe :D


Lapsed on laagrist tagasi. Töö käib nagu koduõlu. seinad krohvitud ja kiht pahtlit peal. Nii avar ja valge on nüüd. Kuradi lahe saab kui kunagi valmis jõuame. NIIIII palju ruumi, et tee või tantsusaal.

Sel aastal aga on mul lastelaagri kohta kaks pretensiooni. Eelnevatel aastatel pole muret olnud.
Esiteks, kui lapsed ikka ütlevad esimesel õhtul juba kasvatajale, et toad on öösel külmad ja kasvatajad lubavad uurida, kas saaks äkki radikaid sisse lülitada, siis peaks seda ka tehtama. Nii, et lapsed külmetasid kogu selle aja. Seda enam et tegelt on seal tubades sees puukütteahjud. On siis nii raske veidi kütta või? Või teie asi, anda juurde tekke. Kuramus kui nad teavad, et on jahe, kirjutagu siis infosse, et võiks kaaa võtta kerge fliisteki vms.

Teiseks avastati laagri lõpupoole, et kui lapsele tuleb järgi keegi teine kui tema vanem, siis peab olema kaasas volitus. Seda pole kunagi olnud, lisaks  ei olnud seda infot kuskil kodulehel. hiljem kui küsisin, sisi mainiti, et unustati panna. No kurat. Ma unustan äkki laagri kinni maksta. Ja kuna ma viisin laagrisse oma lapsed ´ja lisaks veel Angelica sõbranna, siis oligi probleem. Kui laps helistab järgimineku hommikul, et emme kuule volitust on vaja....siis ajab ikka harja punaseks küll. Oligi olnud lapsi, keda ei antud kaasa tuttavatele sest paberit polnud. Kujutage ette et tulete Eesti teisest otsast järgi ühe autoga mitme sõbra lapsele ja peate tagasi sõitma ilma lasteta, sest neid ei anta teile lihtsalt kuna nad UNUSTASID seda öelda. Mina suud ka kinni ei hoidnud kuna see ei ole normaalne. Nad said selle volituse minult. Võite ise arvata kuidas. Arvan, et ma polnud ainus, kes häda sunnil oli sunnitud improviseerima. Mina ei pea nende näpukate pärast sõitama maha ei tea mis maid, et volitusi hankida. Ise nad sinna kirja panin, ise maksin kõik, ise viisin, aga tagasi ei saa tuua.....urrrrrrr.
Võimalik, et mure tulenes sellest, et sel aastal olid laagris Kaagvere tüdrukud, kes olid seal hiilinud öösiti ei tea kus, suitsetanud ja pahandust kui palju. Aga veelkord, see ei ole minu mure.

Muus osas oli ok. Kuigi Gretelil oli mitu õhtut paha ja sai kõhuvalurohtu. Oksendas isegi arsti kabineti täis. Võimalik, et päikesest. Neil ju metsa sees jooksuvõistlusi tehes, päike lagipähe paistmas, võib ikka  päris katus kuumaks minna.

Käsitöövallas tuunisin Angelica pükse ja kudusin ühe mummuboolero, millest võib lugeda mu käsitöölehel. Link: http://handicraftbyjane.eu/mummuboolero/

Eile korjasime emaga tühjaks mu meeletu koguse mustasõstarapõõsaid ja aurutasin mahlaks. Otse aurutajast pudelisse, kork kinni ja valmis. Suhkrut lisan siis kui morssi teen. Kõige lihtsam ja kiirem. Käärima pole veel kunagi läinud.


Kena reede pealelõunat.
Mina ei viitsi midagi teha praegu, blogin, heegeldan ja jalad on seinal. Õues sajab vihma ja mulle sobib, tegemised on ära kurnanud.....vot sulle Eestimaist puhkust :D

Ps. Fotod on tehtud meie maja kõrval põllul. Kahte keskmist Anks ei lubanud näidata, aga kuna ta ei käis siin lugemas ja minumeelest on need nii fantast ägeda liikumise ja poosidega saanud, siis näitan ikka :D