Käisime hambaarstil täna terve pesakonnaga. Oli päris hea sooritus. Gretel pääses ainult 30 sekundise suu lahti tegemisega. Angelical oli pisike plommipanek. Mul üks hambanurga korrektuur ja härra abikaasal paar plommi kaasaegsemate vastu vahetada. Rõõm missugune. Nii tor on käia arsti juures ja kuulda, et midagi pole viga. Seda pole ammu olnud.
Käisin poes ka. Sööki ostmas. Panin asjad kassalindile ja minu ees olev naine tõstis meie kaupade vahele selle pulga (teate küll, mis eri klientide kaupu eraldab). Tänasin teda. Olen harjunud sellega, et inimesed on viisakad. Prantsusmaal kui keegi midagi teeb, ulatab või kasvõi selle pulga tõstab, siis ALATI inimene ka tänab. See tädi täna maximas pööritas aga mu tänamise peale niimoodi silmi, et....
Teises kassas ostis noormees omale telefonile kõnekaarti. Maksis müntides. Kassapidaja rääkis kõva häälega samal ajal teise müüjaga vene keeles juttu ja nähes, et peab sente ja münte lugema, pööritas niimoodi silmi, et ime et need üldse pähe tal jäid. Vahepeal viskas noormehele selliseid pilke nagu tollel peaks olema häbi, et selline vaene rott on et müntides maksab.
Kummaline ....vanasti oli 156 krooni megasuur raha. Nüüd on aga 10 eurot müntides kerjuste raha, millega peaks olema piinlk poodi minna. Viska või purskkaevu, aga jumala eest ära mine poodi endal marki täis tegema või müüjat kurnama....lõppude lõpuks on ju vaja tal osata need kokku ka lugeda.
Olen sinu blogi juba mõnda aega lugenud aga siiamaani pole kordagi postitusi kommenteerinud...nüüd aga pean seda tegema :D Just see müntide värk. Käisime alles hiljuti Hiiumaal ja ostsime kohvikust süüa. Kokku läks 10 euri, maksin ka müntides ja see neiu, kes kassas oli, see vist küll mõrvas mu oma pilguga :D Ise mõtlesin, et teen enda rahakotti kergemaks ja teen ka neile head, sest päris palju poodides küsitakse mult kas mul sente või münte pole...aga vot sellele neiule mu mündid vist ei sobinud. Ta oli ikka niiii kuri. Just sellise suhtumise pärast ei julgegi poodi müntidega minna...vahitakse sind nagu oleksid kerjus ja kassapidajad tapavad sind oma pilguga. Ise sellisest suhtumisest aru ei saa. Krooni ajal läksime õega rändkauplusesse ja meil oli hunnik sente, alguses vabandasime, et sentidega maksame aga onuke ütles selle peale , et mis vahet seal on...Raha on raha. Vot kõigil võiks selline suhtumine olla.
VastaKustutaTegelikult olen vaadanud, et 10 euro eest saab teinekord osta päris palju kaupa. Miks on siis mõnele kassapidajale kummaline kui makstakse müntides. Kui inimese miinimumpalk Eestis on 320 eurot, siis 10 eurot on sellest märkimisväärne osa juba. Pisikese palga juures ei olegi võimalik, et inimesel on pidevalt suured rahatähed kasutusel. Ega asjata 5 euroseid juurde ei trükitud :D
KustutaHei! Juba Sinu eelmist blogi lugedes tuli mitu nii tuttavat emotsiooni melde, mida ka ise aina ja aina Tartu koju saabudes , st Eestisse tulles kogen. Ei tänana, ei palun, ei naeratust ammugi mitte! Kõik tuijavad ringi selliste tuimade mokad vingus nägudega, ja kui siis ise kedagi kusagil naeratusega tänad siis kas vaadatakse kui poolemeelset või tehakse selline nägu et nojah, eks minagi siis pean selle pisikese tänu kasvõi moepärast sulle välja pigistama. Jumala eest, see on nii võõras ja erinev Soomestki. Siin käib elu aina naeratuste saatel, võhivõõrastega istub jutt ükskõik mis teemal, inimesed on rõõmsad kui saavad teistega arvestada, uksi sisenemisel lahti hoida, ...mida iganes.
VastaKustutaMa olen alati koju tulles selline rõõmsalt ärevil, kuigi käin ju tihti. Ikkagi koju, omad kallid lapsed, raamatud, ...võibolla kohtad juhuslikult mõnda tuttavatki, hahahaa! Ja lõpptulemus on see, et naudin oma kodu nelja seina vahel, vestlen lastega, käime kusagil koos, ise vean raamatukogust hunniku ramatuid ja poest mitu hunnikut toitu ..ja olesklen. Ei tee huvi minnagi sinna linnapeale ja ``igale poole`´, kuhu enne sõitu aina planeerinud minna olin. Jumala eest, sihuke paras inimpelguri tunne tuleb juba mõnikord peale, kõik on nii tigedate nägudega.
Selline see elu kahe kodumaa vahel on, aga samas, ei jäta südamest maha kumbagi! ja kas peakski!
Tore et saate nautida suvist Eestit, Tartut ja selleks Teile kõike head!
Olen su jutuga täiesti nõus.
KustutaKena suve sullegi!
Tervitus ärakaranud eestlastele1Kas tõesti kehtibki kingsepp Johannese Õnne 13 kuulus ütelus,et igalpool on parem,kui kusagil mujal (mida iganes see ka ei tähendaks)!? Äkitselt on teie olemises juba tunda a'la olen Tallinnast ja mina maksan?Olen jõudnud oma elu kogemuste najal tõdemuseni,et iseenda käitumisest oleneb ka vastu käitumine,muidugi harvade eranditega.No loodan,et too välismaa "lastehaigus" on mööduv,aga olge õnnelikud seal,kus te olete,ja ikka tolerantsi,ka meie ,matsirahva, suhtes.
VastaKustutavanaema Hiiumaalt
Ma ei arva tegelikult, et ma oleksin eestlaste suhtes kuidagi üleolev. Ma kirjutan lihtsalt asjadest nii nagu mina neid näen. Siinsed inimesed tõmbuvad kohe kaitsepositsiooni kui midagi öelda. Kriitikat tuleb mõnikord kasuks ma arvan.
KustutaJa kahjuks ma ei saa hästi sellest "lastehaigusest" aru. Vabandust.
Tegelikult ei maksa üldse isiklikult võtta ega "põlema" minna kui ma kirjeldan oma kogemusi. Ma ei ole öelnud, et siin elab matsirahvas. Leidub palju väga toredaid inimesi. Ma ei iseloomusta oma blogis tavaliselt inimesi, keda ma kunagi näinud pole.
KustutaOuch..ärakaranud eestlane?! Niimoodi pole küll kena tervitada inimest, kes on otsustanud oma horisonti laiendada. Igaühel on ju absoluutne vabadus (laias laastus) peale Berliini müüri langemist astuda ilma passi näitamata erinevatesse riikidesse meie läheduses ja kauguses. Absoluutselt mitte keegi ei keela kasvõi lühiajaliselt minna ja vaadata, kuidas elavad teised, õppida midagi uut, näidata teistele midagi uut. Ei pea kohe võtma vibu kätte ja hakkama nooli sihtima kui julgetakse Eestit kritiseerida. Tegelikult, olgem ausad, kritiseerijad on ise ka nõus sellesama kriitikaga, sest me kõik teame, "mis on mäda Taani riigis". Üks asi on tulla tagasi ja vaadata värskema pilguga, üritada parendada, teine asi on olla koguaeg samas kohas, tülpida, kiruda, aga samal ajal mitte midagi muuta ja lihtsalt leppida. Nõukogude inimene leppis, sest see oli käsk, nõukogude inimene ei tohtinud mõelda, ei tohtinud arvata ega rääkida. AJAD ON MUUTUNUD. Küll olen ma kuulnud lugusid, kuidas peale Euroopa Liidu laienemist hakkasid idaeurooplased ringi rändama, lapsed läksid kohalikesse koolidesse...ja olid häbelikult nurgas, julgemata midagi öelda, enda eest seista. Küll aga kiidetakse nende töökust, võimekust, õppimisvõimet! Nõukogude inimese moto oli õppida-õppida-õppida, sealjuures ilma mingisuguse loomingulisuseta. Isegi vasakukäeline ei tohtinud olla. Vot selline on olnud meie kujund, mis on õnneks hakanud vaikselt paranema. Me ei osanud ise ennast sellisena kõrvalt vaadatagi, sest me ei teadnud, et võib ka teistmoodi.
KustutaMeie rahvas on pidanud niigi kaua olema allasurutud ja elama kinnises ühiskonnas. Milleks me nüüd kritiseerime oma inimesi, kes tahavad õppida tundma muid eluviise kui ainult meie "ainuke ja õige"?. Natuke toetust ja heasoovlikkust ei teeks paha, päriselt ka.
Kerge on hukka mõista, raske on mõista.
Tervitades,
mitte ära karanud, vaid maailma vastu huvi tundev ja erinevates riikides elanud ja väga mõistlikult toimetulev, bürokraatia(te)st läbi närinud, keeled omandanud teine eestlane
Ma ei saa rohkem enam su kommentaariga nõus olla. Ega see väljend oli ka mulle "kriipiv", aga jätsin ütlemata. Mõtlesin, et äkki olen tõesti liiga ülekohtune ja ei hakka enam kiusama.
KustutaSamas tihtipeale tõsi ta ongi, et enda arvates need kõige suuremad patrioodid ongi need kõige suuremad vingujad, kes kunagi oma metsatukast välja ei tule, aga targutada oskavad küll.
Kulla lapsed!Ei soovinud küll kedagi solvata,ja kui te mu väikese kommentaari ikka rahulikult üle loete,siis ehk näete,et ma ei halvustanud kuidagi laias maailmas ringipatseerimist ega elamist.Igaüks valib oma tee ja koha,jumalale tänu,vaba riik vaba inimene...Muide iidlaste (ilma "h"-ta) ütelused on ärakaranud kui isehakanud iidlane ja mitte halvustavas tähenduses,vaid nendivad niimoodi inimese Hiiumaaga seotust.Ja "lastehaiguse " möödumisega ma mõtlesin ikka kaine meele ja analüüsi võitu.Veelkord vabandust!
KustutaMina olen vaadanud kõigi oma tuttavate puhul, kes on esimese aasta välismaal seljatanud ja tulevad kodumaad väisama, et see on suurim mure. Miks te ei naerata/täna teenindajat/olete mornid. Eks see ole kultuuriline erinevus, meil lihtsalt ei ole iga tuttav "parim" sõber ja nagu keegi kuskil kirjutas, et eestlaste naeratus/tänu tuleb välja teenida ja kui see tuleb, siis on see ka siiras.
VastaKustutaMu oma õde oli peale aastat inglismaal suisa imelik. Naer tuleb siiamaani peale kui mõtlen, kuidas me pühajärve pubis käisime ja tema sisse astudes naeratas niimoodi, et tagumised hambad olid näha ja lausus TERE tervele pubile. Meie kultuuriruumis täiesti kohatu, mujal vbla ok. Ja eks ta nii ongi, et läheb vast üle. Õde peale 6 aastat inglismaa elu enam ei kurda igatahes.
Birgit
PS. Ma loodan, et viid mu nime ja näo ka kokku :)
Tere tere
KustutaVäga lahe, et kirjutasid. Leidsin kohe su oma blogi ka ja käisin juba piilumas. Veidi aega rohkem saan, siis lähen loen kõik läbi :D
Kuidas sa mu blogi leidsid?
Tervitused õele ka :D
Minu blogi on juba paar aastat kinni, ei kirjuta sinna ja postitusi ei näita ka kellegile :). Tikri sõprade seas on veel üks Birgit, vbla sattusid tema blogi otsa. Aktiivselt pean praegu lasteblogi, aga see on ka kinnine.
KustutaLeidsingi su tikri kaudu. Vaatan, et Jane muutkui kommenteerib ja siis tulin siia ja nägin, et oi sina :)
Kui vajutada sinu nimele siinsamas kommentaaris, siis avaneb blogi nimega "Kasesalu talu remontika" :D Täiesti avalik ja nähtav :D Postitatud pole tõesti mõnda aega, aga eelnevat saan lugeda küll :D
KustutaAaa, ok. Maamaja blog on tõesti avalik :) Eks ma peaksin sinna postitama ka varsti. Päris palju on asi arenenud vahepeal :)
Kustuta