See on tõesti keeruline olukord ja saan täitsa aru, kui jõuetu tunne võib peale tulla. Aga lastega leiad ehk komporomissi? Paku, et kui nad aasta pärast ka enam seal olla ei taha, siis võivad Eestisse tulla. Kasvõi vanaema juures elada või sa ise tuled nendega koos. Sest aastaga peaks nad juba saama keele suhu ja sõbrad ja siis enam ehk ei olegi nii valuline:) Virtuaalne toetus sulle igatahes siitpoolt. Hea oleks ikka, kui pere koos oleks...
Ma kujutan ette, kui raske on praegu Eestist ära tulla... Aga tuleta neile meelde seda s*tta suusailma, mis pool ajast siin on. Praegu on muidugi mõnus :)
Jah, see oleks ju ka hea variant, kui saaksid lastega hiljem minna järele. Ja kui lastega diil teha, et kui aasta pärast ka ei taha seal olla, võivad Eestisse jääda, siis on neil natuke parem tunne: teadmine, et nad ei ole määramatuks ajaks kannatama määratud, vaid on väike lootuskiir olemas:) Kusjuures aasta pärast on nad kindlalt nõus edasi jääma!
Issakene, Siberis oleks kohe kindlasti 100 korda hullem elu :)
Aga jah, eks su lastel olegi ju kõige raskem see tagasiminek just kooli ja keele pärast aga ma olen Ingridiga sama meelt. Nad ei oska seda praegu hinnata aga see Prantsusmaal elamine on neile ikka super hea võimalus keel ruttu selgeks saada ja see tuleks neile edaspidises elus kindlasti kunagi veel kasuks. Võib olla saaksid sa neile lubada, et nad võivad uuesti Eestisse koolivaheajal tulla? Samas võib olla see tegelikult ei oleks nii hea kuna siis selline kahe maa vahel tihe hõlkumine tekitaks vaid pidevaid emotsioone ja siis oleks neil veelgi raskem hingerahu leida.
Te otsustage abikaasaga ära mis toimuma hakkab ja siis lihtsalt jääge endile kindlaks. See aitab ka lastel siis kohaneda kui nad näevad, et asi on juba teie poolt otsustatud ja sellega asi piirdub.
Igal juhul sulle sületäis vastupidavust ja tugevaid närve! Küll see elu üks päev tasakaalu loksub.
See on tõesti keeruline olukord ja saan täitsa aru, kui jõuetu tunne võib peale tulla. Aga lastega leiad ehk komporomissi? Paku, et kui nad aasta pärast ka enam seal olla ei taha, siis võivad Eestisse tulla. Kasvõi vanaema juures elada või sa ise tuled nendega koos. Sest aastaga peaks nad juba saama keele suhu ja sõbrad ja siis enam ehk ei olegi nii valuline:) Virtuaalne toetus sulle igatahes siitpoolt. Hea oleks ikka, kui pere koos oleks...
VastaKustutaMa kujutan ette, kui raske on praegu Eestist ära tulla... Aga tuleta neile meelde seda s*tta suusailma, mis pool ajast siin on. Praegu on muidugi mõnus :)
VastaKustutakas te lastega hiljem minna ei saa? vahetult enne nende kooli algust?
VastaKustutaJah, see oleks ju ka hea variant, kui saaksid lastega hiljem minna järele.
VastaKustutaJa kui lastega diil teha, et kui aasta pärast ka ei taha seal olla, võivad Eestisse jääda, siis on neil natuke parem tunne: teadmine, et nad ei ole määramatuks ajaks kannatama määratud, vaid on väike lootuskiir olemas:) Kusjuures aasta pärast on nad kindlalt nõus edasi jääma!
Issakene, Siberis oleks kohe kindlasti 100 korda hullem elu :)
VastaKustutaAga jah, eks su lastel olegi ju kõige raskem see tagasiminek just kooli ja keele pärast aga ma olen Ingridiga sama meelt. Nad ei oska seda praegu hinnata aga see Prantsusmaal elamine on neile ikka super hea võimalus keel ruttu selgeks saada ja see tuleks neile edaspidises elus kindlasti kunagi veel kasuks.
Võib olla saaksid sa neile lubada, et nad võivad uuesti Eestisse koolivaheajal tulla? Samas võib olla see tegelikult ei oleks nii hea kuna siis selline kahe maa vahel tihe hõlkumine tekitaks vaid pidevaid emotsioone ja siis oleks neil veelgi raskem hingerahu leida.
Te otsustage abikaasaga ära mis toimuma hakkab ja siis lihtsalt jääge endile kindlaks. See aitab ka lastel siis kohaneda kui nad näevad, et asi on juba teie poolt otsustatud ja sellega asi piirdub.
Igal juhul sulle sületäis vastupidavust ja tugevaid närve! Küll see elu üks päev tasakaalu loksub.