reede, 7. juuni 2013

Kuidas vahetada autot prantsuse moodi

Uurides eri allikatest, mida peab tegema, et saada üks seisev auto siin riigis sõitma, kindlustatud ja omanikuvahetus vormistatud, sain eri versioone. Tegelikult sellest lähtuvalt läks kogu protsessi läbiviimiseks ka ilmatu aeg.

Algul polnud erinevad asutused sama meelt, mis järjekorras asju tegema peaks.  Üks väitis, et esimesena tuleb auto kindlustada sest siin riigis peavad olema sõidukid kindlustatud ka siis kui neil pole ei ülevaatust ja ka juhul kui nad lihtsalt seisavad sul hoovis või garaažis.
Teine väitis, et algul ülevaatus, siis dokumendid ümber teha ja siis kindlustus.

Segane lugu igatahes.

Ok. Läks siis nii.

Ülevaatus. Ooteaeg 2 nädalat. Ei aitanud ka mu naiselikud võlud. Ikkagi ootasime 2 nädalat ja varasemaks väidetavalt neil aegu polnud kuigi kohal käies oli pidevalt punkt tühi. Sai tehtud. Summa 80 eurot.

Kus teha dokumentide ümbervormistamist? Küsisime kohalikelt :D  Usu või mitte aga juhtusime inimeste otsa, kes polnud sellega kunagi kokku puutunud. Kes sõitis tuttava autoga, kel oli sõiduk vanemate nimel jne. Soovitati minna ka kohalikku politseimajja, et seal tehakse. Samuti et minna raekotta, et seal. Ja sada kohta veel.
Ühel päeval kohalikus autopoes uusi rehve ostes nägin seinal silti, mis minu jaoks nagu tähendas midagi seoses dokumentide vormistamisega. Ja oligi. Kohalikus autopoes, tagaruumis see omanikuvahetus vormistatigi. Taas miljon ja sada üks paberit, allkirjad ja kohustuslik numbrimärkide vahetus. Meie jaoks taas lisaraha. Arusaamatuks jäigi, miks uued pidi panema, lihtsalt pidi nii olema ja kõik.
Kokku siis vormistamine 180 eurot ja uued numbrid veel 45 juurde. Kokku taas ilus summa 225 eurot.

Peaks neile õpetama kuidas käib asi Eestis. Autopass+ omanikuvahetuse paber ja 3 minutit ARK-is ja tehtud.

Mis siis kõik vaja oli:
*esitada dokumendid tõestamaks et elad siin (pidime esitama telefoni või elektriarve kus aadress ja nimi)
*tõestus et sul on tehnoülevaatus
*isikliku dokumendi koopiad
*ostumüügilepingud
*vana autopass
*paar lehekülge blankette täitmiseks

Õnneks saime juhatajaga ka sips inglise keeles suhelda. Naljakas oli muidugi seik kus ta võttis leti taga dokumendid ja ütles, et nüüd kabinetti minek. No ta läks, me seisime siis ilusti ja mõne minuti pärast ta tuli tagasi, et ikka meie ka peame temaga minema :D:D:D  Ei saanud aru lihtsalt, et paluti järgneda :D Lambad täiega :D

Saime paberid ja tulime tulema. Koduteel vaatan....aga kus on autopass. Pole.
Ja ei olegi, saad vaid kinnitava dokumendi, et sul kõik makstud ja võid sõita. Autopass valmib 10 päeva pärast. Peaks neile vist printerit tutvustama :D Või Eesti ARK-i  kus printer teeb sekundiga uue autopassi valmis.
Samas võimalik, et see oligi seetõttu nii, et käisime seal autopoes vormistamas.Võimalik, et siiski on kuskil mingi asutus, kus tehakse see kohe valmis. Vahet pole. Auto on nüüd meie.


Etapp nr.3. Auto kindlustamine

Esimene katse: leidsin netist kindlustusseltsi. Online kindlustust siin ei ole nii nagu meil, et logi sisse aga netti ja maksa ja kohe olemas. Miks ma küll lootsin.

Pistsin navisse aadressi sisse ja läksime kohale. Uksel silt, et kolmapäeval suletud. Netis seda infokillukest küll ei olnud. Ok, tagasi koju.

Teine katse: läksime kohale. Pisike uberik kontor keset Thononi kesklinna. Üksainus töötaja. Keskealine daam. Puruprantslane, aga väga optimistlik ja rõõmus. Läbi nalja ja naeru me sealt vist tund hiljem väsinud ja õnnelikena väljusimegi, kindlustuspaberid käes :D

Mingi hetk oli mul nagu sein ees. Tunne, et tõusen püsti ja kõnnin minema. No ei ole nii lihtne siin ka kindlustamine kui olen harjunud.  Polnud aimu ka mida kõike tuleb teha ja esitada jne. Siiani olin teinud kindlustuse kas netis või siis kontoris esitades vaid autopass. ja ongi olemas. Kõik.

Aga mitte siin :D

* Tõesta, et sul on elukoht. See, et auto vormistamisel see juba tõestatud ja dokumendid esitatud ei ole piisav.
* Tõesta, et sul on töökoht ja kes on su tööandja. (mis krt seal vahet on? maksan ju kohe arve ära, mitte ei jää teile võlgu kuna ma ehk ei tööta)
* Esita juhiluba, et sa tohid üldse sõidukit omada ja juhtida.
* Mina esitagu oma juhiluba, kui tahan üldse kunagi selle auto rooli istuda (auto on hr.Abikaasa nimel)
* Tõesta, et sul on enne ka auto olnud ja sa pole õnnetusi teinud.(õnneks printisin liiklusfondi lehel id-kaardi abil vastavad nimekirjad välja ja sain esitada neile)
* Räägi lähemalt oma kavatsustest Prantsusmaal viibimise osas. Kauaks jääd ja mida üldse siin teed :D sellest vastavalt ka lepingu sisu.
*Otsusta millist kindlustust tahad. sada eri varianti.  Kui tahad, et oleks kindlustus ka klaaside kahju korral, siis maksa 5 eurot kuus lisaks. Kas kindlustad ka enda seal autoroolis või ainult oma sõiduki. jne jne jne

Teate kuidas me suhtlesime?
Tädi oli nii hädas, et helistas kellelegi ja kutsus teda tõlgiks. Too ei saanud tulla, aga soovitas kasutada google translate programmi. No te ei kujuta ette mis kapsas seal tuli välja lõpuks. Eriti veel prantsuse keeles kõlavate kindlustusterminite kohta :D No ei saanud aru.
Siis helistas ta  tagasi oma kolleegile ja rääkis loo ära. Siis anti telefon mulle ja mees toru teises otsas tõlkis inglise keeles mulle küsimused ära ja mina vastasin. Nii käis telefon sada korda üle laua mulle ja tädile ja tädile ja mulle. Härra Abikaasa aint itsitas kõrval. Äitäh eks!

Siis kasutasime veel google tõlkeprogrammi ja saime viimaks asjad aetud. Ega ma sain lihtsamast aru, aga kuna neil on seal mingid oma spetsiifilised küsimused, siis see keeruline pool oli küll keeruline :D

Tädi küsib minult : kuidas maksate?
Mina: kaardiga :D
Tädi : loomulikult kaardiga aga mis perioodide eest, aasta või kuu vms?
Mina: oleneb mis maksab

Saime arve näidise. Kuku persili. Aasta kindlustust ligi 500 eurot ehk 5 korda kallim kui ma olin siiani harjunud maksma.

Võtsime siis alustuseks pool aastat :D

Järgne probleem: eesti pangakaardid ei toiminud. Viimasel ajal on siin üldse jama nendega. SEB ja Swedbank eestist väidavad, et peavad toimima, ag maksta ei saa. Pidev jamamine poodides.
Kolmas kaart läks viimaks läbi ja saime makstud.

Kulunud oli 50 minutit. Järjekord meie taha ulatus ümber kvartali.
Nii meie kui tädi suust kõlas ohe ja kergendatud : jesssss, tehtud!

Kena päeva. Arvatavasti ta loodab, et ei pea enam kunagi meid nägema. Uus arve pidi tulema 6 kuu pärast postkasti.

Kokkuvõte: 2.5 nädalat jamamist. 800 eurot rahakulu. Miljoni euro eest närvikulu, aga asi on tehtud :D

Lõpp hea, kõik hea. Juulis Eestisse tulles vaatab, kas Eesti Politsei hakkab meile kui "võõramaalastele" rohkem tähelepanu ka pöörama kui oma FR numbrimärkidega ringi laseme :D



PS. Gretel pidi täna minema kooliga oma sõpruskooli terveks päevaks külla. Pakkisime siis kaasa toidukoti ja kooliasjadest ühe vihiku ja pinali, nii igaks juhuks.
Hommikul minnes kooli väravas oli silt, et õpetajat pole ja sõit jääb ära. Laps kuri, et tal nüüd ainult toidukott kaasas. Mina kuri, et miks ei teatata kuidagi vanematele. Ometi on ju küsitud telefoninumbrid ja meilid ja luba saata sõnumeid vajadusel. Jäigi siis kooli oma ühe vihikuga. Loodetavasti saab hakkama.
Varsti tuleb koju lõunale, eks siis näen ja kuulen.


Ja ära väärib ka mainimist, et suvi tuli tagasi. Kolmas päev päike särab ja eile oli juba +27C. Mõnus.

Loeme päevi, et saaks asjad kokku pakkida ja Eesti sõita. Hetkel oleks nii vaja veidi hinge tõmmata ja puhata. Kahjuks on lastel veel 3 nädalat kooli ja seega tuleb oodata.

Ahjaa. Mäletate kui Anks tahtis kooli minna ja ma kirjutasin, et pidime täitma miljon paberit. Paar päeva tagasi saabus ta koolist täpselt sama patakaga, mis on vaja selleks et ta saaks uuel aastal jätkata. Nimelt tuleb iga õppeaasta uuesti registreeruda, et sügisel oleks olemas koht kus õppida. Ajuvaba :D Neil pole vist seal kantseleis midagi muud teha :D Seega taaskord nii 10 lehte andmeid täita, millega ma paar kuud tagasi nagu oleks juba lõpetanud.

Ja muide, ma ei vingu :D See on asjade aus edasiandmine läbi minu silmade :D

Eile hommikul kui lained pea kohal kokku lõid, siis oli tunne, et kui keegi tuleks ja annaks lennupileti siit ära, siis ma ei kõhkleks ka.
Hommik otsa olid närvid läbi kogu selle keele ja bürokraatia koha pealt.
Lõuna ajal kui aga läksin õue ja oli soe ja päike ja mäetipud sirasid taamal ja inimesed naeratasid ja poest voolas välja värske saialõhn ja me saime oma kindlustusejama tehtud ning istusin järve kaldal lainekohinas......mõtlesin, et igavene lollakas. Tegelt ei taha ju ma minna kuskile ära. Mulle ju meeldib siin. Lihtsalt vahel jookseb juhe kokku.









Pssss. Vaatasin just statistikat ja nii naljakas, aga keegi on jõudnud minu blogisse kasutades google otsingus märksõna " kuradi venelane " :D:D:D:D

8 kommentaari:

  1. Tead kogu asja teebki hulluks just see ühise keele puudumine. Kui seda ei oleks siis ei oleks ka nende paberite ajamine pooltki nii hull. Meil käib asi sama moodi ja jah autokindlustus maksab hirmus palju, see küll ka oleneb mis võimsusega või marki autoga sa sõidad ja kaua juba juhtinud oled jne. Iga asi võetakse arvesse ja see siis kas lisab hinda juurde või vähendab lõpliku summat. Eks sellepärast ka nii palju küsimusi. Meil näiteks võetakse arvesse ka see kas auto pargitakse kodus olles maja ette omale maale või tänavale kuna näiteks tänaval oleva auto puhul on igasugu riske rohkem ja seega lisab see kohe kindlustusele ka hinda juurde.

    Ju teil siis seal Prantsusmaal pekstakse üsna palju autoaknaid sisse, et selle jaoks eraldi kindlustuse osa olemas on :)

    Ma saan aru, et sa ei vingu vaid lihtsalt kirjutan läbi higi ja kannatuste oma kogemustest aga Eestiga võrdlemini ei tasu eriti ära kuna Eesti on ikka nii omaette riik ja sellest saab alles siis aru kui oled kaua välismaal elanud.
    Samas ma olen kindel, et ka välismaalastel Eestis on probleeme paberite tegemisega. Kui mina läksin Gretale esimest Eesti passi tegema siis solgutati mind ka üsna pikalt. Küll ei saanud nad paberitest aru küll ei olnud nad mingist asjast üldse enne kuulnud jne. Noh, nii hull see asi õnneks ikka ei olnud kui sinu puhul aga ma olen ka eestlane seega vähemalt ei olnud rääkimisega probleemi.

    Igal juhul vaata, et sa ei lõpetan selliste juttude kirjutamist siia kuna nii mõnus ja natuke naljakas on neid lugeda, kuigi eks ma ikka tunne sulle kaasa ka :)

    Tore, et teil ilm vähemalt ilusaks on läinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil on siin sama selle parkimisega. Ka on hoovis või tänaval või kuuris. Kas lukk on uksel ees või ei ole või on lihtsalt varikatus. Naljakas.
      Ja see keel jah...tean...proovin leida, aga suve hakul ja sobivat hinda leida on suht keeruline. Lõpuks peale poolteist kuud ootamist hakkan ka saama keelekoolidest e-mailidele vastuseid :D Küll on neil pikad juhtmed:D

      Hetkel pole plaanis lõpetada. Nii kaua kui on mida öelda, nii kaua ka ütlen. Kui just asju kokku ei paki ja minema ei koli.

      Kustuta
  2. Ma võtaks selle 500 eurot kindlustuse iga kell vastu :) Maksame praegu aastas umbes 4 korda nii palju ühe auto eest, võiks veelgi ju maksta, kuid meil on üsna basic kindlustus. Nüüd tuleb ka vanem laps sõitjaks juurde, mis tähendab kindlustuse suurenemist. Keegi ütles, et tüdrukute pealt on see umbes 500 dollarit juurde, aga ega enne ei tea, kui paberitele alla pole kirjutanud. Siinpool ookeani ollakse ikka parajad röövlid küll selles suhtes. Aga ega midagi pole teha, kui sõita tahad...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see ongi sedapidi nagu oled harjunud maksma. Eestis sain 100 euroga aasta ja siinne 500 on minu jaoks üüratu. Sina aga makstes 2000? aastas võtaks rõõmuga vastu. Ma vist ostaks hobuse enne kui oleks nõus 2000 aastas maksma :D

      Kustuta
    2. Ha, ha, ha hobuse ülevalpidamine võib veelgi kulukam olla :)

      Kustuta
  3. Tere Jane! Täna lõuna paiku ma siia blogisse sattusin ja olen nüüd ühe soojaga k õ i k postitused läbi lugenud:) Elasin nii kaasa laste koduõppele kui nende koolisaamise lugudele. Nad on nii toredad tüdrukud!
    Ilus käsitöö paelus mind ka muidugi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Teretulemast Heli :D

      Annan au....kõik minu postitused läbi lugeda on päris suur töö. Ma olen selle 8 kuu jooksul ikka siin korralikult kirunud ja halanud:D Samas olen ise samasugune, kui midagi huvitab ja midagi uut leian, siis loen samamoodi.

      Kustuta
    2. See oli, vastupidi, nii kaasahaarav:), tundsin, nagu oleksin ise sattunud keset võõrast kultuuri. Pisutu kirumist on vahel nii vajalik ja halamisest on asi ikka väga kaugel ju. Olete ekstra vahvad pere!

      Kustuta