Mõtlesin, et kirjutan teile ühe eilse seiga seoses Angelica kooliga :D
Tal pidi olema poolik koolipäev. Kui Gretel on vaba kolmapäeviti siis tema käib kella 12ni ja tuleb siis koju.
Paar päeva enne seda oli tal päevikus kiri, et mingi tund vahetatakse teisega ära. Üldises korralduses ei muutunud midagi, Ikka pidi kell 12 koju tulema.
Kell 12.30 saan kõne...tere kas tegu on Ms. .....ga. Kusjuures kasutati mu elukaaslase perekonnanime. Jah, ma pole abielus kuigi kirjutan siia, et härra Abikaasa jne. No vahet pole. Sõna elukaaslane öelda iga kord temast kirjutades, arvestades et meil on kaks last ja 15 aastat tutvust on minu jaoks veel imelikum. See selleks. Igatahes hääl telefonis küsis kas tegu on Proua ....ga. No kuna loodetavasti pole mu Härra Abikaasa endale siin maal teist abikaasat leidnud, siis julgesin arvata, et nad ikka minuga rääkida soovivad.
Järgnes segane inglise keeles purssimine millest sain aru järgnevad sõnad: teie laps, probleem. pole allkirja, peale lõunat, ei jõua tagasi.....Kas saite aru proua?
Möhh?? Täielik gemüüse. Ei saanud aru.
Peast käis veel läbi, et huvitav kas ajasin päevad segi ja tegelt oli Gretelil vaja kooli minna hoopis:D Või, et kas ta pole koolis olnudki...kuigi ta iga päev sinna viin jne jne.
Järgnes uus selgitus. Pikk, mille käigus sain lõpuks aru, millisest lapsest on jutt ja milles on probleem.
Nimelt ei olnud ma pannud tundide vahetamise teatele allkirja ja kuna seal seda polnud siis ei saanud nad last kooli väravast peale tunde välja lasta. Hoolimata sellest, et iga kolmapäev saavad tunnid sama aeg läbi ja kunagi polnud probleemi olnud varem. See üks vahetatud tund, mis ei mõjutanud mitte midagi....tekitas sellise segaduse.
Laps jäi kooli. Buss sõitis ära. Terve kantselei oli ringi jooksnud, et mis saab mis saab. Leiti inglise keele õpetaja, kes minuga räägiks. (ei taha liiga teha, aga see aksent oli nii kohutav, et ma ei saanud poolest aru mida ta mulle rääkis ja seetõttu ta pidigi 3 korda üle rääkima :D Aga prantslastele on see aksent vist normaalne, sest muidu ma küll ei saa aru mismoodi ta saab lapsi õpetada üldse sellise häälekõlaga) Teate mulle ei meeldi venelased eriti, ma pole normaalseid lihtsalt kohanud. Aga mulle meeldib nende häälekõla kui nad inglise keelt räägivad. See on nii puhas ja selge, hoolimata sellest et nad ise põrisevad ja susisevad oma emakeeles. Või olen ma lihtsalt paari hea eksemplari otsa sattunud. Vaadake või eurovisiooni vene lugu. Kui näeks niisama kohtuks, ei arvaks elus et on venelane.
Ok loo juurde tagasi. Ei ma ei vingu. Tegelikult poleks nad olnud üldse kohustatud mulle tõlki leidma. Nad oelks võinud helistada, prantsuse keeles ette vuristada ja toru ära panna, aga nad ei teinud seda. Kuigi ühel hetkel ma kaalusin ka seda, et öelda et rääkige palun prantsuse keeles, ehk saan paremini aru. Aga ei julgenud.
Igatahes Anks pandi istuma kooli valvuri ruumi. Pandi talle muusikat kuulamiseks. Lubati mängida telefonis, mis muidu on keelatud üldse kasutada ja pisteti järgmise bussi peale. Muidu oleks nad võinud teda kella 5ni koolis kinni hoida.
Loo moraal: igale teatele tuleb alla panna allkiri, isegi kui see tundub täielik jura.
Ja siis mainin ära veel loodusuudised.
Nimelt on meil lõpetanud õitsemise: kõik tulbid, nartsissid, õunapuud, võililled ja peaaegu ka sirelid. Sirelitest on kahju kuna need on olnud Eestis alati just minu sünnipäeval aias õide puhkenud põõsad, mis mulle nii väga meeldivad ja neil on nii hea lõhn. Kuigi palju pole enam jäänud, siis usun et nende mõne päevaga kaob viimanegi sireliõis.
Vahel käin jalutan ja mõtlen, et huvitav kas midagi suve peale ka jääb. Kõik oleks nagu õitsenud, mis õitseda saab juba.
Hetkel on puhkemas pojeng ja õitsevad iirised. Võõrasemad ka.
Rabarber ka :D
Rabarberi avastas lillepeenrast Anks üleeile. Pätsasime paar tükki ja tegime kooki. Eile majaomanikuga juttu ajades läks jutt toidule ja minu imestuseks polnud tal aimugi et see seal on rabarber ja sellest saab teha kooki. Tegin siis kooki. Sõi küll :D Kas oli kõht tühi, maitses isegi või oli viisakas. Ei tea :D
Ahjaa, ta ponud kuulnud ka midagi viinasokkidest. Kui seletasin, et kui on palavik ja muu ei aita, siis võta lahusta viin veega ja pista sokid sisse....siis järgnes kohutav naeruröögatus, et ja mis edasi ...joo koos sokkidega või :D:D:D Tüüp niimoodi naeris, et hea et piss püksi ei tulnud:D Selgitasin siis et sokid ikka jalga ja palavik alaneb :D Kasutasin seda ise ka siin paar kuud tagasi kui Gretel oli kõrges palavikus ja paratsetamool ei aidanud enam.
Kuum piim meega oli ka tema jaoks ilmaime :D
Meil on alati igasugu teemad, mi jutu käigus välja kooruvad, nii viinasokid, rabarberikook kui muu kummaline :D
Mis puudutab aga toitu, siis kunagi ei tea kas meeldib või mis nad meie toidust arvavad. Kui tegime detsembris sünna lauale kartulisalati, sisi proovisid vähesed. Üks teatas,e t ah jah tean küll, see on see venelaste salat, mida nad teevad. ?????. Siinsed inimesed vaatavad meie kartuli-kastme õhtusööki nagu ilmaimet :D Või frikadellisuppi.
Muide siin ei ole olemas ka purgisuppe nagu meil eestis Salvest teeb. Et lähed ja ostad purgi hernesuppi ja toit valmis, Eestis ma tegin seda ikka vahel kui üldse aega või viitsimist polnud vaaritada. Siin nad vaatasid mind nagu lammast kui küsisin purgisuppe :D
Mingeid pakisuppe..püreesupid siis, neid on lademetes, aga meile ei meeldi. Selline ebamäärane roheline plöga, ei mingeid tükke ega aimu mida sööd. Või siis punane, või oranz. Tetrapakkides liitristes nagu mahla müüakse. Nii et keedan ise suppi. Mu suure armastuse..köögikombainiga.... on isegi boršši teha käkitegu.
Nüüd kõik
Koduleht vajab ka hoolitsemist ja midagi uut on valminud, mille pildid vajavad presenteerimist.
Lehva lehva
Juhin tähelepanu, et fotol ei ole pojengid nagu ma ise arvasin kaugelt vaadates. Need on TULBID. Minesta või ära kui ägedad. Ma pole selliseid varem näinud (seoses nende lillesortide presenteerimisega sain emalt soovi paarile lillesibulale :D ka neile nartsissidele mida kunagi näitasin kus ühest varrest tuli 5 eri õieoksa. Aga Thonon-les-Bainsi kesklinna platsile minna tulbisibulaid pätsama on vist sips riskantne tegu :D Seega sorry, aga hetkel ei saa ema!)
eee, mina olen prantsusmaal isiklikult soojendanud ja söönud purgisuppi - mingi kalasupp oli. aga nime ei mäleta. purk oli piklikum kui Salvesti omad.
VastaKustutaMa leidsin poest tetrapakist mingi nn. köögiviljasupi, kus siis olid tükid sees. Maitses rõvedalt. Isegi mina ei söönud. Keedan siis parem ise. Ega me palju neid Eestis ei tarbinud, aga hernesupp oli küll selline, mida praegu tahaks. Ise oskan ka keeta, aga siis vaja suitsukonti ja igast värki,mida ma pole siin näinud.
KustutaSee allkirja asi näitab selgelt seda kui õnnelikud saavad Eestis elavad inimesed olla, et nende lapsed saavad kasvada turvalises keskkonnas ja tegutseda iseseisvalt vabadena. See on ikka väga suur väärtus ja see on mida ma kõige rohkem Eesti puhul igatsen.
VastaKustutaKartulisalat on ka Inglismaal just tuntud vene salati nime all (kuigi ega enamus inimesi ei tea vist ka milline vene salat välja näeb). Kui sa paned Google image otsingusse Russian Salad siis avaneb sulle kohe terve lehekülg pilte kartulisalatist :).
Inglismaal on küll potato salad täitsa olemas aga see on lihtsalt keedetud kartul majoneesiga-koorega. Kõige levinum siin on hoopis coleslaw mis kujutab endast riivitud toorest kapsast-porgandit majoneesiga.
Rabarber ei ole ka Inglismaal mingi teatud tuntud asi. Poes ikka hooajal müüakse aga väga väikestes kogustes ning ostavad vaid need vähesed kes sellega midagi teha oskavad. Kui aus olla siis ega selle rabarberiga ei olegi ju midagi palju teha. Sellised plaadikoogid nagu Eestis iga pere kodus teeb siin moes ei ole ja üldse küpsetatakse siin vist vaid pidupäevadel või siis koos väikeste lastega muffineid või küpsiseid mõnikord. Seega rabarber on tõesti üks selliseid asju mida paljud ei tea :)
Mina arvan, et seda kas su külalistele kartulisalat või mõni teine eesti toit maitseb saad sa alles siis aru, kui sa oled neid korduvalt neile pakkunud. Alguses, midagi esimest korda maitstes, on ju endalgi raskem otsust millegi suhtes langetades kui seda teha paaril korral proovides. No ja viisakusel on ju ka oma osa. Viisakas ei ole keelduda maitsmast ja viisakas ei ole ju öelda, et millegi jubedaga tegu on :)
Mina tean küll mis viinasokid on aga oma lapse peal ei oskaks ma küll neid kuidagi kasutada. Võin ju lugeda, et lahusta nii palju viina veega jne aga ma lihtsalt ei julge hakata viina ja ravimeid läbisega tarbima, eriti väikese lapse puhul. Kui peaks siis pärast arstiabi vaja minema ei tea keegi enam mis on mis kuna siin sellist asja kohe kindlasti ei propageerita nagu viinasokid :) Eestis teine lugu kuna seal arstid ise soovitavad seda ja kui abi vaja siis saab oma küsimustega arsti poole pöörduda. Peale selle meil ei ole kunagi kodus viina (siin ju viina ei jooda nii nagu Eestis) ja imelik ka niisama igaks juhuks pudelit koju osta :)
Kas sa neid tulbisibulaid aiandus keskusest ei saaks? Ma saadan tihti emale siinseid seemneid ja sibulaid.
Kas sa oma käsitöö kodulehe aadressi oled siin juba jaganud? Anna kindlasti teada kui lehe valmis saad. Jõudu selleks!
Ps. Need murul lamamis pildid on küll kadetsemist väärt. Ma panin täna jope alla veel ka kampsuni :(
Sorry, tuli nii pikk kommentaar.
Rabarberist teen ise ka kahte asja: kooki ja moosi. Muud nagu polegi teha. Kuigi olen saanud rabarberi kiselli ja see oli vapustavalt hea.
KustutaRabarberi moosi meeldib mulle panna jäätisele peale. Nämma.
Küpsetamise vajadus tuleneb meie peres kasvõi vaadates poes kookide hindu. Kui ikka pisike tort maksab üle 20 euro, siis isetehtud rabarberikook on kindlasti murdosa sellest hinnast ja tervislikum ka veel.
Mis puudutab sellesse maitsete asja, siis ega ma kurdagi. Olen ise istunud samamoodi lauas ja mõelnud prantslaste toitu süües, et no mida jama. Pole maitset, pole miskist. Nende kartulisalat koosneb keedukartulist ja hapukurgist kus sees paar juppi päikeseküpsetatud tomatit ja segatud õlide ja maitseainetega. Täielik jura minu jaoks. Pljast keedukartulit võin ise ka teha ja salatiks nimetada. Aga see ongi meie eripära :D
Mis puudutab viinasokke, siis mina olen neid teinud lastele omajagu. Purju nad ausalt ei tee. Viin lahustatakse veega pooleks ja aurustub nahalt koos palavikuga. Ma pean seda kindlasti paremaks meetodiks kui jäävanni või külmi märgasid linu. Ja a kasutan neid tõesti vaid siis, viinasokke ma mõtlen, kui palavik paratsetamoolile enam ei allu ja juurde ei saa ka annust anda.
Viian em ise ka ei joo. Poes müüakse küll. Muidugi tunduvalt väiksemas valikus kui Eestis ja kallimalt ka. Siiski leidsin poest selel pudeli ja ei pidanud väga palju rohkem ka maksma. :D Siin on isegi vene viin poeletil :D
Ja aianduskesksest saab igasuguseid asju. Pätsatud asi pidi lihtsalt paremini kasvama minema :D Ok, nali. Samas kes teab kas need sordid Eesti külma üle üldse elaksid.
Käsitöölehe aadressi jagasin, aga kuna suutsin selel pekki keerata, siis hetkel see ei tööta. Kui saan uue püsti, siis jagan andmeid.
Ja murul hetkel ei lama isegi koer, Ilm on nii külm, hall ja vihmane. Need pildid on tehtud 2 nädalat tagasi :D Kadedust tekitavad ka minu enda jaoks. Tahaks sooja.
Ja ära vabanda. Mulle meeldivad pikad kommentaarid. See näitab, et midagi mu postituses on inimesi ka huvitanud :D
Tervitan!
Kuule aga minu teada ei tohigi kõrge palavikuga last kuskile jäävanni panna? Vesi peab sel juhul olema leige mitte jääkülm ja kui aus olla siis mul ei ole veel kordagi õnnestunud last märja lapikesega korralikult hõõruda kõrge palaviku juures ilma, et see lapsele ei oleks suurt stressi tekitanud.
KustutaGretal tegelikult kui tal on palavik siis alati hästi kõrge. Meil on lastele kahte tüüpi palaviku alandajaid, ibuprofen ja parasetamool. Kui üks rohi ei toimi või selle toime saab rutem otsa kui uut annust tohib anda siis antakse seda teist palaviku alandajat. Ma olen sedasi õnneks alati palaviku alla saanud.
Aga ega mul pole midagi viinasokkide vastu lihtsalt ma ei oska neid kasutada ja ünneks pole olnud vaja ka :)
Rõõm lugeda, et taas eluvaim sees ja rõõmsalt tagasi oled ja et viperused õnnelikud lahendused on leidnud :)
VastaKustutaKuna siin sul toidust juttu, meenus, et millalgi tõi naaber sulle kastiga köögivilju. Olid vist enamus sulle tundmatud ja proovimata. Et kuidas maitsesid?
Ja edu käsitöö-lainel, selles oled sa ikka väga osav!
Häbi tunnistada, aga pool läks prügikasti.
KustutaFenkol haises niimoodi aniisi järele, et mul hakkas silmist vesi jooksma. Vot see on asi, mille peale olen valmis oksele hakkama. Need kummalised poolhallitavad seened olid liiga kahtlased, et neist suppi keeta. Ja aubergiin oli lõigates nagu svamm...ma ei saa üldse aru kuidas seda keegi tahab.
Need haisvad petersellilaadsed asjad lendasid ka minema.
Seega kasutasin ikka vanaviisi tuttavaid asju: paprika, käharkapsas, ja kurgilaadseid värke ka. Muu ei läinud loosi.
Häbi mulle ausõna, aga lihtsalt ei maitse.
Fenkolit ei salli mina ka aga kui aubergiini õigesti teha siis on see väga maitsev. Ära aga minu käest küsi kuidas see õigesti tegemine käib kuna just seda kõige maitsvamat sööki nendest olen ma kas külas või restoranis saanud :) Sellele vaatamata ostsin ma eile just ühe aubergiini ja meil on plaan see nädalalõpul ahjus koor maguskartuli ja teise juurikalistega ära röstida.
KustutaJa-jah, uued maitsed ja väljanägemised :) Minu esimestel kokkupuudetel prantsuse maitsetega, mis oli ikka hulga aastaid tagasi, tundusid mulle jubedad kolm a-ga algavat asja - anšoovised, avokaadod ja austrid. Tänaseks on need sujuvalt mu lemmikute hulka nihkunud. Nii et nagu ütleb see tuntud fraas - never say never :)
KustutaTahan ka rabarberikooki nüüd :)
VastaKustutaEma just päeval pakkus rabarbereid, aga siis ei tundunud üldse nii hea mõte..
-Nele-
Sellest loo moraal. Kõik mis pakutakse tuleb vastu võtta :D
KustutaJa muide ma võin iag kell selle koogi sulle teha kui vaid siia kohale lendad :D