Kahekordne emadepäev, tuba vanni, jama ilm jne.

Minu suureks üllatuseks on Prantsusmaal ka emadepäev :D
Ok tegelikult see ei olnud üllatus. Ikka see, et ta Eesti omast 2 nädalat hiljem on. Mis mul saab aga selle vastu olla kui ühte sündmust minu kasuks kaks korda peetakse :D
No tegelikult me küll ei teinud midagi erilist. Lihtsalt sain kaardi ja soojad kaisutused, aga sellest on enam kui küll.
Prantsuse emadepäev on aga homme 26.mail.















Eile tuli Gretel koolist koju ja tõi mulle salapärase näoga kingipaki. Kenad lipsud ja ära pakitud. Nii armas :D Ja seest tuli välja selline imearmas kaart. Minu esimene prantsuskeelne prantsusmaine emadepäevakaart.

Nii lahe. Kuigi kontserte siin selle puhul ei peeta vist nagu Eestis(vähemalt mind ei kutsutud :D), et iga tähtpäev lapsed koolis näitlevad ja laulavad, siis meeles peetakse ikka.
Ja see kaart on väga lahedas tehnikas muide.
Ok. All on tavaline tugev värvipaber, aga selle peale kleebitud mingi selline kihiline asi, mis koosneb nagu kahest tugevast libedast paberikihist, mille vahel on nagu svammikiht.
Et siis õpetaja oli ette teinud juba sinna sisse südamekujulise lõike ja lastel jäi üle krepp-paberitükke sinna noaotsaga sisse pikkida, et moodustuks meelepärane süda.

Peale veel ise kirjutatud tekst ja sees välja prinditud luuletuseread.

No nii nunnu:D Mulle väga meeldis. Ja see pakend seal ümber....väga lahe igatahes.


Ja veel üks asi eilsest päevast. Olen vist enne ka maininud, et meil on Eestiga võrreldes nüüd poole väiksem elamine. Lapsed on sunnitud siin tuba jagama. See olukord on aga vahel täiesti väljakannatamatu. Pubekas ja peaaegu pubekas...mõlemad veel plikad...samas toas... võrdub katastroof/kisa/kaklus/ pidev möll.
Läksin eile poodi toidu järele ja tagasi tulles avanes mulle selline vaatepilt:

Gretel oli endale oma toa leidnud ja nautis seal lausa mitu tundi privaatkino :D
Naljakas jah. Aga tegelikult oleks hädasti vaja ükte kasvõi imepisikest tuba juurde. Samas siit ära kolida ka ei tahaks. Koht on lausa imeline tegelikult.
Raske.
Ma oleks nõus kolima juba elutuppa ja andma oma magamistoa ära, aga härra abikaasa seda mõtet ei toeta. No tegelt vist ei peagi toetama. Ma lihtsalt tahaks rahu ja vaikust.







Ja kolmandaks ma suutsin ära kustutada ja täiega pekki keerata oma käsitöö kodulehe. Seda lihtsalt enam ei ole. Keerasin mingi koodi pekki ja haihtus. Eilse päeva katsetus uut luua läks kõik vett vedama. Proovin täna uuesti. Kui lastakse. Teatavasti on täna laupäev ehk kooli pole ja tahetakse arvutit kasutada.
No pean siis vist ära mainima ka meie purunevate ekraanide järjejutu uue osa. Lühidalt oli arvuti klaviatuuri peal üks sõrmus ja arvuti suleti. Tulemus puru ekraan.
Kokkuvõte: purunenud perepildi klaas, tahvelarvuti displei. teise tahvelarvuti klaas, minu telefoni klaas ja nüüd läpaka displei.

Ps. Võtsin pildid katkise klaasi alt raamist ära. Tekkis selline tunne ükspäev, et neeed mõrad seal meie nägude ees tekitavadki seda pasaladu. Ma vahel usun kummalistesse asjadesse.


Pps. Õues on jätkuvalt täiesti sitt ilm. See pole enam halb ka, vaid ajab ropendama lausa. Külm ja vihm ja prognoos pole veel pikemas perspektiiviski jõudnud selleni, et me soojus tagasi tuleks. Kohalikud ütlevad, et nad ei mäleta oma siin elamise ajaloo jooksul niisugust külmalainet.
Eile hommikul oli õues vaid +4 C. Hullumeelne. Täna hommikul on isegi veits kurk kähe ja nina tatine. Ja seda peale 28C sooja, mis oli 2 nädalat tagasi. Mine hulluks.

Tsau!

Ppps. Ja kui keegi avastab, et mul eesti keel lonkab, siis ma tavaliselt kirjutan kiiruga. Aju ei jõua näppude liikumisele järele ja nii vead tulevad. Ehk kokkuvõtlikult ma pole loll vaid laisk hoopis, et üle ei kontrolli teksti kohe :D