esmaspäev, 27. mai 2013

Meil on aega veel, meil on aega veel...

Ärge palun küsige ühtegi sõna mu kodulehe kohta. ma lihtsalt olen nii kurjaks aetud, et võin hammustada. Kirjutan sellest järgmises postituses.


Nüüd aga pealkirja juurde:D
Kellel on aega, kellel mitte.
Prantslastel jagub seda aega veel eriti palju. Kuidas öeldigi: meil on aega küllalt.
Neil on aega seista kassajärjekordades, jutustada müüjaga leti taga, istuda lõuna ajal restoranis ja õhtuti uuesti restoranis.
Mulle on see aga tihtipeale üsna häiriv. Näiteks olen ma harjunud, et kui olen poes kassa järjekorras, siis mul on rahakott näpus ja püüan kiiresti asjad kotti panna ja kohe ära maksta. Minu taga ju ootab uus klient ja tema tahab ka kunagi sealt poest välja minna.
Aga ei. Prantslastel ei ole vaja kuskile minna. Isegi kui su ees kassas on vaid üks tädi, kes tahab osta pakki kiisuenet, siis sa võid seal hapuks oodata, aga sinu järjekord ei jõuagi selle sajandi jooksul kätte.
Esiteks ta avastab, et oi...piim jäi võtmata. Siis ta räägib kassapidajaga juttu ja see kestab nii umbes sada aastat. Järgmisena on kolm võimalust:
1) ta otsib oma põhjatust käekotist oma rahakoti ja avastab siis, et on selle autosse unustanud ja läheb sellele järele...kulub pool tundi
2) ta maksab kaardiga, iga PIN koodi numbri vahetamise vahel on tal uus jutt kassapidajaga rääkida ja see kestab pool tundi, siis aga ei saa ta kaardimakset teha ja hakkab otsima oma rahakotti.....kordub punkt 1 kirjeldatud tegevus....
3) tädi hakkab kirjutama tšekki, siis pole tal prille, et näha kas ikka on pandud summa õigena kirja, siis ei leia ta dokumenti, mida kassapidaja vajab, et teda identifitseerida....kulub taas pool tundi


Kui lõpuks järjekord minuni jõuab ostan ära oma kärutäie toitu ja olen juba poolel teel koju...
ajakulu 2 minutit.


Paar päeva tagasi oli vajadus minna kummiboksi ja vahetada ära 2 rehvi. Lubage mainida, et need olid meil juba eelnevalt auto alt ära keeratud ja seega veel lihtsam ülesanne. Eestis pole sellele kunagi kulunud üle 10 minuti.
Härrad töölised seisid garaažis, sügasid mune, rääksid juttu ja teatasid nagu nii muuseas, et enne esmaspäeva see toimuda küll ei saa...järjekorrad on.  Ehk siis 5 päeva oota, et ehk leitakse see 10 minutit.
Lubage uuesti mainida, et neil polnud seal ühtegi kundet ega pooleliolevat tööd.


Vaata kui hea on oodata 5 päeva rehve kui auto seisab pakkude peal :D
Ok tegelikult lahenes asi positiivselt, järgmisel lõunal helistati, et asi on tehtud. No tegelikult me ostsime sealt täiesti uued rehvid, oleks ju pidanudki veidi pingutama. Saime kätte.

Nüüd selgus uus naljanumber. Eestis lähed ülevaatusele lihtsalt kuna tahad. Seisad sappa ja kui sinu kord, tehakse ära.
Arvate, et siin on samuti...eelnevat teksti lugedes olete juba kindlasti nii taibukad, et saate isegi aru, et nii lihtne see elu pole.
Ülevaatusele saamiseks tuleb kokku leppida aeg ja siis umbes heal juhul saad ka ...2 nädala pärast :D
Selgus et täpsemalt uue nädala neljapäeval, kuhu on sisi 10 päeva aega.
Täna lähen ise kohale. Värvin huuled punaseks ja lähen. Võite teha ennustusvõistluse kommentaarides , kas saan varem aja kui neljapäev või mitte :D
Mul on ülevaatuspunktidega oma kogemustepagas. Mida lühem seelik, seda kiiremini saad läbi :D
Isegi pisivigadega nagu puuduv tõkisking või üle aja läinud vahukustuti.  Kas see töötab ka siin ....eks näeme:D Ma tahaks saada aja kohe, või siis homme heal juhul :P

Kas teate, et siin riigis on kohustuslik, et autos peab olema alkomeeter...kasvõi see ühekordne, aga ette näitamiseks peab olema alati olemas.
Pean uurima enne minekut, äkki on veel mõni jabur asi, mis peab olema...näiteks tahvel šokolaadi juhuks kui veresuhkur peaks hakkama sõidu ajal langema ja uimasust tekitama :D Või pudel viina putukahammustuste vastu.

Kena kaunist suveilma :D

3 kommentaari:

  1. Lugedes kõigest sellest hädast ja viletsusest Su viimastes postitustes, mind huvitab miks just Prantsusmaa?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No ega see häda ja viletsus nii suured polegi, lihtsalt teisiti kui oleme siiani harjunud elama. Eks see kuidas asjast kirjutan on pigem minu oma kirjastiil. Selline asju vähe suuremaks paisutav ja vahel vinguv :D Ma üritan ikka headest asjadest ka kirjutada :D

      Mõni asi lihtsalt tundub ühe eestlase jaoks täiesti jabur. Ja ega enne teada saagi kui oled ise asjas sees.
      Tegelikult otsisin infot ikka enne siia kolimist ka, aga nii vähe on sellist tõelist lihtsalt seeditavat infot. Kõik on üldine. Seepärast püüangi anda edasi siiraid emotsioone, eesmärk pole Prantsusmaad maha teha:D Seega vabandust kui selline mulje jääb.

      Aga miks Prantsusmaa. Vot ei teagi. Tundus, et võiks proovida ja nii tegimegi. Mehel oli siin tööd. Mulle see maa meeldis. Eestist oli kopp ees.
      Pakkisime kokku ja tulime.

      Kustuta
    2. Ja ma pole tegelikult Eestist lahkumist kahetsenud. Olen küll vahel mõelnud, et inglise keelses keskkonnas oleks hulga lihtsam, või kasvõi soomekeelses, aga eks näis, piirid on lahti :D Kunagi ei tea, mis veel võib pähe lüüa :D

      Kustuta