Tsauka sõbrad

Äraütlemata mõnus on saada laupäeva hommikul ärgates kullergiga pakk  Eestist. Au ja kiitus kiiretele prantsuse postitöötajatele kuna Eestis konutas see pakk kohal 3 päeva ja siia jõudis peale seda ühega. Olime täiesti kindad, et kui ta nii kaua Eestis passis, siis me kätte ei saagi sel nädalal seda.
Elamises valitseb haudvaikus :D Ok kui 10 minutit tagasi oli see seetõttu, et lapsed magasid, siis nüüd seetõttu, et nad said pakist oma kauaoodatud raamatud ja loevad neid :D
Oh seda õnne.

Angelica tahtis lugeda Oksa Pollockit, sai siis 2 osa seda ja Gretel sai omale Nöbinina raamatu ja Kasper ja viis tarka kassi ka . Minul oli vaja ühtteist apteegist, mida ma siin pole leidnud või osanud küsida. Gretelile lasksin saata ka Eestist tema kiivri kuna rattasõit on väga aktuaalne ning kiiver on kohustuslik. Kuna Eestis sai see kiiver väga kallilt ostetud, siis polnud kahtlust ka, et siit uut ei osta. Pigem lasen pakiga siia saata. Nüüd on olemas. Lisaks olid ka üllatused :D No ikka Kalevi kommi ja paar käsitöö ajakirja ka  :D  Mõnus!
Lisaks on meil olnud siin viimastel kuudel väga aktuaalne teema teksasärk. Teate küll, sellised tavalised teksast närud, mis olid moes siis kui ma olin teismeline. Nii ca 20 aastat tagasi, ok veidi vähem :D  Nimelt on Angelical tekkinud mingi kummaline moestiil, mis talle küll väga hästi sobib ja ta näeb superlahe välja kui asjad seljas, aga.....poes neid imelikke riideid vaadates tahaks küll ta metsa saata. No sama selle teksakaltsuga. Ja see teksapluus maksab alates 30 eurost. Ma keeldun kategooriliselt ostmast sellist asja sellise raha eest. Kuna aga mu ema tegeleb Eestis taaskasutusega ja seega on igasuguseid riideid tal võimalik kätte saada, siis palusin tal otsida, et äkki ta leiab mõne teksapluusi. Kasvõi suurus 100...olen neid ennegi parajaks teinud. Ema leidiski, suurus L, lisaks ilusa varrukapealse tikandiga. Kuna paki saatmine oli nagunii aktuaalne, siis saadeti ka see. Oli suur, sai väikeseks. Näeb ta seljas päris lahe välja, kuigi ometi mitte 30 euro vääriliselt lahe. Kui siis ainult seetõttu, et ma nii head tööd tegin sellega :D:D:D


Reede õhtul oli meie suursündmus. Greteli kool esines suures teatris päris suurele publikule. Lapsevanematele, vanavanematele ja õdedele-vendadele. Publikut oli kindlasti kuskil 500 inimest saalis. See etendus oli midagi hoopis teistsugust kui ma siiani olen harjunud nägema.
Etendust kujutas endast päris keerulist koreograafiat, milles osales 6 erinevat klassi. Igas klassis ca 25 last, seega võite ette kujutada mis laval toimus.
Teemaks oli maailma sünd, suurest paugust alates jne. Kiviaeg, koopainimeste tants. Erinevad elemendid: maa, õhk, tuli, vesi...
Gretel oli vesi...sellest ka nõutud sinine särk :D
Etendus toimus Thononi Novarina teatris, mis nägi välja selline. Ilus, piisavalt suur ja mugav.
Paar klõpsu ka ümbrusest.

Etenduse ajal vaatan Gretelit, kes topib pidevalt näppu suhu. Mõtlen, et miks küll. Märku ka ei saa kuidagi anda. Pärast küsisin ja selgus, et üks hammas logises ja ta pidi lausa seda pidevalt näppima.Koju jõudes oli hammas pihus :D
Laps oli tegelikult ikka täiesti läbi. Kui päev hakkab kell 7 ja esinetakse lõuna ajal koolilastele ja kell pool 9 õhtul algab lastevanemate kontsert, mis kestab ligi 2 tundi, siis on käes öö. Uni oli aga küll sel ööl hea :D


Hetkel on meil imeilus ilm. Juba kolmandat päeva üle 20 kraadi. Inimesed on rannas ja võtavad päikest, peetakse piknikke ja jalutatakse ringi. Kui muidu tundus, et elame rahulikus paigas, siis tundub, et ilusate ilmadega on just meie kodu juures olev järve äär väga populaarne koht, kus käib meeletult rahvast. Nädalavahetusel lausa kubises inimestest. Ega mind ei häiri:D Lihtsalt harjumatu oli. Varem kohtas jalutades mõnda inimest, siis nüüd on neid jalutajaid mõnisada :D
Angelica suutis igatahes end juba tund aeg õues raamatut lugedes ära kõrvetada. Õnneks on meil kõigil peres hea nahk, mis läheb kiirelt pruuniks ja ei tekita suuri vaevusi, ega ole nädal aega jutti punane.

    

 Ja need on meie uued koduloomad. Hunnikute viisi. Kaugelt võin neid vaadata, aga kui ma kohvitan ja nad üle varvaste jooksevad, siis ma eriti armastusväärne enam ei ole. Ema naeris, et mis mul viga, nii nunnud koduloomad. Huvitav, mis järgmiseks. Algul üüratud ämblikud, siis sisalikud...järgmiseks mõni armas krokodill?
Pean vist hakkama uksi ikka kinni hoidma. Kui mul selline peaks elamises öösel teki alla jooksma, siis ma kolin ära. Kõrgemale korrusele :D



Tänaseks side lõpp!
Toredat päeva!