Sall ja seebimull

Vihma sajab. Ladistab hommikust saadik. Nii uimane on olla, et ei saa midagi tehtud. Istun arvutis, loen blogisid ja mõtlen kuidas oleks vaja pesu ära triikida ja veel sada asja teha. Püsti aga toolilt ei saagi. Tegelikult mulle vihm meeldib, aga kuidagi täna ei sobi. Eriti veel kuna eile oli 26 kraadi sooja ja paistis päike, nüüd jahe ja ladistab vihma. Päikesest pole haisu ka.
Ma olen imelik inimene. Isegi kui olen väsinud ja võiks keerata magama, siis ma ei tee seda. Et ma üldse päeval magama jääksin, peab mul olema 40 palavik. Muidu ma olen tund aega silmad lihtsalt kinni ja uneni ei jõuagi. Seega mõttetu teki alla ronimine üldse. Isegi kui olen väsinud. Õnneks lubab sadu paar päeva, siis peaks tulevik taas helgem olema.
Lastel on täna viimane koolipäev. Homsest algab kahenädalane vaheaeg. Hullumaja. Huvitav mida siis tehakse. Tegelikult ma ju juba tean: kakeldakse, kisatakse, öeldakse iga 2 minuti tagant et on igav, istutakse arvutis, kakeldakse arvuti pärast kuna neid on kaks ja arvuteid üks...mina enda oma ei anna....eriti tihti. Arvatavasti seetõttu ta ka veel töötab ja pole peale valatud klaasitäit morssi või nuppude alla pudistatud paar kilo saia, nii et klaviatuur enam ei tööta, nagu nende omal.

Ma ei tea kas arvuti irvitab mu üle, aga viimasel ajal on hakanud mu arvutis avanema ise väga paljud reklaamid. Tundub, et midagi on jamasti. Mis aga on imelik on see, et need on kõik mingid kaalualandamise reklaamid. Sellised eriti ekstravagantsed, kus peal paarisaja kilosed naised ja juures kiri, et: tahad kaalu kaotada? Tahan jah, ega ma muidu viimasel ajal nii aktiivne ei ole :D Aga no kuidas mu arvuti seda teab :D Ja ega ma nüüd nii paks ka pole. Või on see hirmuteraapia. A la et kui sa kohe ei hakka trenni tegema, siis varsti oled selline ja selline kaaa. :D:D:D:D

Tegin eile paar klõpsu meie lillepeenrast siin aias. No teoreetiliselt poel see meie oma, aga muudmoodi ei oska nimetada. Praegusel hetkel on mul isegi hea meel selle üle, kuna kui pole isiklikku peenrat, siis pole ka isiklikke aiatöid :D

 Ma polegi enne näinud kõiki sellised nartsissisorte, mis siin kasvavad.

See pole mõistagi nartsiss, aga ilus ikkagi:D

Siin pole hästi aru saada, aga kõik need õied tulevad ühest varrest, mis ülaosas siis hargneb.

Marienbluumid :D Eestis olid need ka mul aias, aga õitsesid keset suve alles. Siin olid need esimesed asjad, mis õitsema hakkasid. Mõni ütleb, et umbrohi. Mulle meeldivad. Lisaks saab Gretel siis "lilli korjata" nii, et halb hakkab. Talle väga meeldib mulle päevas miljon kimpu tuua, aga võõrast peenrast ei saa lõputult korjata.

Mingid sinised asjandused. Näevad väga lahedad välja muru sees kasvades.

 

Lisaks ka siis mõned fotod sellest kuidas need 4 kuuma suvist ilma inimesi ranna äärde meelitasid. No oli tõesti soe. Suutsin endale (lubage kasutada mu õe vapustavalt head väljendit) " vene maadleja" päevituse saada. Ehk siis maika on seljas täielikult. Ise ei sanud arugi, veidi sai jalutatud ja mänguväljakul lastega istutud ja õhtul peegli ees selgus, et mul on pruunid varrukad nüüd. Seda annab ühtlaseks päevitada alles veel. 

 

 

Siinsed inimesed aga arvasid, et kui on soe, siis tuleb ujuma minna. Ja nii olidki järves lapsed ja ka täiskasvanud sulistamas. Pean ka mainima ära, et meie jaoks oli see vesi ikka nii külm, et isegi varvast ei taha sisse pista. No veidi üle 10 kraadi ma pakuksin, rohkem kindlasti mitte. Ja nii nad seal siis olid.  Mul tekkis paljast vaatamisest tahtmine jope selga panna, kuigi õhk oli tõesti soe.

Siin on üldse kuidagi teistmoodi inimesed oma suhtumisega riietusse. Eriti laste riietamisse. Pole sugugi harv juhus kui tuulise ja suht külmaga tuleb vastu pere, kelle lastel pole peas ühtegi mütsi, kelle on õhukesed sukad ja seelik seljas ja beebi kes ripub kõhukotis on üldse paljaste varvastega. Sealjuures on meil seljas soe jope , Gretelil kindlasti ka müts peas ja saapad jalas.

Ei ärge saage valesti aru, see ongi soojem kliima siin ja talve ei olnud ka. Ainult need 2 või kolm lumesadu, aga kui siin järve ääres ikka tuul hakkab puhuma ja mägedest jahe õhumass tuleb, siis see on midagi muud hoopis kui Eestis. Aga kohalikud on harjunud.  

Muidui pean ikka kiitma seda, et mu lapsed on olnud see peaaegu pool aastat kui me siin oleme olnud ,peaaegu terved. Kui see üks viirus välja arvata, mis nad maha niitis paarika päevaks, siis need meeletud köhad ja tatitõved on sel "talvel" meid säästnud. Mille üle on mul ainult hea meel.

Kas panite tähele, et ma kirjutasin 6 kuud. POOL AASTAT saab kohe täis siin elamist. Täna 6 kuud tagasi sõitsime me Eestist oma ääreni täis pakitud autoga siiapoole teele. Tegelikult ei saa arugi, et nii pikalt juba. Tegemist on olnud tohutult. Kõik need asjaajamised. Ja ikka pole kõik asjad jonksus veel. Palju on vaja veel avastada ja korda ajada.

Ja järgnev pildiseeria on pühendatud minu imelisele kudumisoskusele, minu uuele fotokale, mis teeb tunduvalt paremaid fotosid kui eelmine ja minu isiklikule modellile, kelleks on mu oma tütar. Presenteerin neid kõiki.
Sall on see, mis sai lõpuks ka ära venitatud ja seega viimane lihv antud. Kokku sai mõõtudelt siis 208cm pikk ja 58 cm lai. Kulus 100g meriinovillast lõnga. Ära sai kootud seda lõnga terve tokk ehk kokku 1400meetrit. Aega kulus kaua kuna see on ikka peaaegu niit millest kood.  Peale selle suure töö ära tegemist tahaks ära killida kõik need turu solkijad Eestis, kes koovad taolisi salle kopikate eest kuan neil muud eriti teha pole ja seega tõeliste käsitööliste vaeva ja lootuse raha teenida ära nullivad.  Ma võin neid vabalt kududa, aga hind saab ka vääriline olema.

Ja lõpetuseks kui ilm on paha ja midagi ei viitsi teha, siis tuleb vaadata elu läbi seebimulli ja see on kohe ilusam ja värvilisem :D