No selgus ju, et Gretelil on tulemas järgmisel reedel kooliaastat kokkuvõttev esinemine. Koos klassikaaslastega õpivad mingeid tatse ja liikumisi. Saime juba eelmine kuu teated, et vaja maksta piletid kui soovime tulla. Maksta sai aga ainut tšekiga...no hambad risti tellisin ära.
Hommikul siis hakkasin enda arvates täitma. Täidad sa jee. Esiteks on seal raamatus kahte erimoodi tšekke, mida tuleb siis täita. Teiseks isegi kui valid õige neist, siis mida ja kuhu kirjutada. Kus häda kõige suurem, seal google kõige lähem. Leidsin mingid päris asjalikud õpetused kuhu ja mida ja mis on tähtis. Täitsin ära, siis aga avastasin, et taguküljel on ka mingid allkirja kohad ja numbrite värk. No mis sinna käib ma ei saanudki teada. Siis aga meenus, et sinna vist hoopis kirjutavad need, kes seda rahaks lunastama hakkavad. Olen poes näinud, et kassapidajad kirjutavad sinna miskist.
No vist sai siis õige. Igatahes kui asi läbi läheb, siis saame järgmisel reedel kell 20.30 ( jah, öösel esinema...nii imelik) minna oma lapse esimest prantsuse maiguga esinemist vaatama. Lahe.
Aga üks ämber ikka ka tänases päevas. Nimelt pistsin siis tšeki ümbrikusse ja saatsin lapsega kooli. peale kirjutasin õpetaja nime ja ikka korrektselt. Õhtul tuli laps koju ja ütles, et kõik oli ok, aga õpetaja ütles, et see küll tema nimi pole. See olevat hoopis mingi teise klassi õpetaja nimi.
No kust ma pidin teadma. Või pidin?
Esimesel päevak kui kooli läksime ütles direktor, et tulge homme tagasi ja kohtute madam Duvaliga. Läksime kooli ja üks naisterahvad tõttas vastu, rääksi ja võttis Greteli oma klassi. Sinna ta jäigi ja ta on Greteli õpetaja. Polnud minul mõtet peas, et äkki see on keegi teine. Ja nii olemegi arvanud, et meie lapse õpetaja on Mme. Duval, tegelt aga pole.
Ja asja teeb veel naljakamas see, et esinemise riietuse me ostsime ka ära vastavalt õpetaja nimele ja klassile. Siin igal klassil eri värvi särk seljas. Meil oli vaja punast. Ostsime siis punase. Kui aga nüüd see polegi tema õpetaja, siis on ka punane särk vale. Tundub, et vajame hoopis sinist :D
Pole sel häbil otsa ega äärt:D:D:D
Kui üks inimene küsis mult, et mis su lapse kooli nimi on, siis ma ei teadnud 100% täpselt. No pole siin nii kerged nimed nagu Eestis, et ...Gümnaasium jne. Siin on esiteks nimed teistpidi ja teiseks keerulised. Ja kui võtta, et neis on veel eri astmed, mida ka kõik nimetatakse nime juures, siis põrgu...võin vist vahel juhm ka olla kui küsitakse.
Nüüdseks olen end parandanud ja tean.
Tahaks puhata ja mängida!
Ja kes küsib, et millest puhata kui tööl ei käi, siis kassi saba alla minge...vaadake kanal 2 saadet : Avameelselt...
Ja saate teada, mis väsitab inimest, kes tööl ei käi.
Täna juhtus ka midagi päris jubedat. Gretel sai uue ratta endale ja nõudis, et saaks koolist koju tulla sellega ise ja üksi. No tegelikult on koolist koju vaid 450 meetrit ja lubasin. Tuli teine siis koolist koju ja oli nutune. Selgus, et ta oli tulnud kenasti kõnnitee peal kui ühest parklast oli auto talle ette sõitnud. Pidurdas küll, aga sisse sõitis autole küljelt ikka. Otse peeglisse. Sai päris palju haiget ka . Jumal tänatud, et tema sõitis autole otsa, mitte auto temale. Juht oli ka väga ehmatanud olekuga olnud ja autost välja tormanud ja küsinud kuidas ta end tunneb. No katki pole midagi õnneks. Käsi sai väheke muljuda ja jalal sääremarjal sinikas. Muus osas piirnes asi vaid tohutu ehmatusega. Läks hästi. Ja ehk on ka hea õppetund, et isegi kõnniteel olles tuleb olla väga tähelepanelik kuna kokkupõrkes autoga jääb alati inimene kannatajaks.
Illustratsiooniks foto märtsi esimestest päevadest Pariisis kui õues oli +18C. Ootame neid soojakraade pikkisilmi tagasi, sest hetkel on jahe.
Kena õhtut!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar