Killud toovad õnne????......

No ei tea. Võibolla edaspidises elus toovad ka, aga püüa siis need suured õnned just nende kildudega kokku viia :D

Või:  kolm on kohtuseadus? Kui arvestada, et kolm samalaadset jama on juba juhtunud, siis võiks ju tõesti olla tore kui nüüd saaks kindel olla, et tõesti enam ei juhtu midagi.

Miks ma siin mõtisklen selle üle? Aga vot mis on juhtunud:
1) Siia kolides võtsime Eestist kaasa meie perepildi. Tegelikult sellise 30x 40 cm klaasiga pildiraami, kus mitmeid pilte lastest mahutatud. Teel siia läks see klaas aga katki. Mõrad jooksevad keskelt äärtesse. Jama aga seisneb selles, et pildid on aastate jooksul klaasi külge kleepunud mingil moel ja neid ei saa sealt ilma lõhkumata kätte. Seega ongi meil kaminaäärel mõranenud klaasiga pilt. Uusi fotosid ei saa sest need on tehtud 8 aastat tagasi fotograafi juures ja maksid sigapalju. Mingi 30 eurot foto oli tookord hinnaks. Rohkem ei tahaks seda maksta ka.

2) Olen virisenud, et ma ei kannata siin maal neid massilisi kiviõrandaid elamises. No nüüd veel vähem. Paar kuud tagasi kukkus laualt otse kivipõrandale Anksu tahvelarvuti, mille ekraan mõranes. Töötab ja puutetundlikus on olemas aga ääred on sips teravad, et kasutada. Klaasi vahetus Eestis on üle saja euro, mis on täiseti mõttetu kuna tahvel ise maksis 99 eurot ostes. Täielik jura ma ütlen. Mismoodi on see loogiline et jupp tahvlist maksab enam kui terve asi kokku. Ajab urisema.

3) Eile libises samalt laualt, samale kivipõrandale maha mu uus nutitelefon. Arvake ära mis juhtus....just ekraan on puru. Töötab, puutetundlikkus olemas aga mõrasid täis tugevalt ja näpuga libistades selgelt tunda. Mõtlesin korra et ostaks selle ekraani kaitsekile peale paari euroga, saaks edasi kasutada. Kuramuse narr on, eriti kui telefon on võetud tähtajalise lepinguga siit Prantsusmaalt. Kes teab, mis see ekraani vahetus veel maksta võib :S



Head uudised on ka :D

Mul on kaks uut mänguasja. Esimeseks on asi millest olen unistanud juba vist 2-3 aastat. See on köögikombain. Kuna ma Eestis tegin igasugu hoidiseid, siis see hakkimine ajas hulluks. Laenasin vahel sõbrannalt tema kombaini ja oi kui hea oli. Mis mind siis takistas? Tundub, et hind. Kõige odavam just pole ja alati oli tunne, et midagi muud on rohkem vaja ja ok, lükkab edasi seda ostu.
Kuna aga ma ei võtnud Eestist kaasa ei miksrit, ei riivi ei midagi....ise ka ei tea miks.....siis igahommikune pannkoogitaigna käsitsi segamine ajas hulluks.

Jah mul on nüüd kombain, mis teeb pannkoogitaigent, kotletitaigent, purustab, hakib, vahustab ja teeb jäätisekokteiligi. Oh ma olen õnnelik. Käisin ja paitasin seda poes siin ca 3 kuu...isegi kauem vist. Lõpuks härra abikaasa ütles, et kaua võib, pane korvi ja ostame ära. Oh te oleks seda nägu näinud, mul oli 3 päeva suu kõrvuni. Olen täiega vasikavaimustuses sellest aparaadist. Vajutus nupule....prrrrr....salat valmis.  Vajutus nupule....prrr....pannkoogitaigen valmis.
Miinustena võib välja tuua vaid veidi suure müra, mida ta teeb töötamise ajal ja selle, et neid osi mida kasutad on vaja pesta ka pärast. No aga need pole ju mingid olulised probleemid :D:D:D:D:D


Teine mänguasi on uus fotokas. Tunduvalt parem kvaliteet kui eelmisel. Ja kõige parem selle juures veel see, et me ei pidanud selle eest mitte sentigi ise välja käima. Ühel siinsel tuttaval oli tekkinud elamisse seesama aparaat. Ta helistas ja kirjutas ja küsis kõikidelt, kes ta juures käinud hiljaaegu ja mitte keegi ei tunnistanud enda omaks. Ootas veel kuid, et äkki keegi tuleb ja küsib, et kadunud. No ei tuldud. Nüüd pool aastat hiljem andis meile, et temal pole vaja ja kui pole kellegi oma, siis võib olla vabalt nüüd meie oma.  Ma olen küll mõelnud, et tahaks uut, aga nii palju vaba raha ei ole kunagi jälle üle, et nii kallist osta. Nüüd käin ja klõpsin muudkui :D


No ja meil on nüüd ka uued koduloomad. Tegelikult pole nad küll meie, aga kui arvestada, et Gretel käib iga päev neile rohtu korjamas ja neid toitmas üle aia, siis nii veerand osalusest võiks ju meile kuuluda küll. Hobused on juba selle paari päevaga nii harjunud, et kui Gretel silmapiiril oma rohutuustidega, sisi nad tulevad nii nagu alloleval pildil näha. Peaaegu, et kuuleb kabjaplaginat fotolt eks :D

 

 Ma küll et tea, mis teema siin nende puudega on, aga suuremal osal on mingid teised taimed külge kasvanud. Algul vaatasime lausa, et ümmargused, et need on linnupesad. Pärast aga selgus, et on mingid taimed, mis kohati kasvavad nagu pallidena puude latvades. Mõni puu on üleni kaetud.  Samuti kasvavad vahel puutüve küljes ja okste küljes sõnajalad. Päris lahe :D

 Silmailu on meil ka igal pool. Meeletud nartsissimered. Nii ilusad. Ja neid kasvab tõesti igal pool. Maanteede ääres, ringteedel nendel keskmistel platsidel. Kõik on lilli täis. Eestis kahjuks seda ei oleks kauaks. Eestis varastati isegi mu vanaema isiklikust aiast peenar nartsissidest tühjaks öösel. Kui veel nad oleks keset tänavat niisama, siis ma arvan, et nad ei jõuaks õitsema minnagi kui juba oleks 1:0 tehtud kaakide poolt.

 Või siis sellised puu- põõsad. Nii kiftid. Hoopis midagi teistsugust. Ja mitet kellegi aias. Keset tänavat ikka. Siin üldse pääratakse jube palju tähelepanu igasugustele haljastamist puudutavatele töödele. Muudkui pügatakse ja istutatakse ja hooldatakse. Või on siin lihtsalt rohkem rohelust...ei teagi.

Kui eile sadas meeletult vihma ja hilisõhtul mürtsus äike ja kõmises ja tuul oli meeletu, siis täna paistab taas päike ja nädalalõpuks lubatakse lausa 21 kraadi sooja. Oi ma olen selleks valmis. Tulgu aga :D

 

 

Ahjaa. Koolijuttu ikka ka. Eile tuli koju paber, millel kirjas, et Angelical tuleb ära valida oma lisavõõrkeeled :D Et siis lisaks sellele, et ta õpib nii prantsuse kui inglise keelt, peame me nüüd ära valima veel 2 lisakeelt, milledeks võivad olla: saksa, itaalia ja hispaania keel. No valik nr1 oli lapsel saksa. Esiteks kuna mina oskan ja mu õde ja teiseks kuna see keel on siin riigis päris tugevalt sees. Mitte just siin, kus me elame, aga põhja pool ja ka Šveitsis. Seega tuleviku mõistes üsna oluline. Pean muidugi mainima ära, et mulle see keel ei meeldi.  Ehk sellepärast on jäänud trots, et kunagi pidin seda vägisi õppima hakkama. Nimelt käisin tavaklassis kui tuli saksa eriklassi õps rääkima mu emaga, et ma ikka liiga tark tavaklassi jaoks ja pange aga oma laps keele eriklassi. Ema panigi. Teised klassis olid aga õppinud selleks ajaks juba 4 aastat seda keelt ja mina olin algaja. Hoolimata sellest ei koheldud mind kuidagi eriliselt ja pidin samalt tasemelt edasi minema teistega. Mõistagi oli see väga raske ja hinded kannatasid. Lisaks oli mult võetud mu omad klassikaaslased ja pistetud mingite jobude tuupurite klassi. Ja vot see trots saksa keele vastu on siiani sees. Samas jah eks mu mõistus ikka ütleb, et see trots ei tohi segada reaalset elu ja ok, las ta siis õpib saksa keelt kui ise tahab. Mis aga puudutab seda teist valikut, siis no ei tea üldse. Kas itaalia või hispaania? Pole aimugi. Õnneks on paar päeva aega valiku langetamiseks. Mõlemad on naaberiigid. Mõlemad on huvitavad. Väga keeruline igatahes.

 

Ootan nõuandeid ja arutlusi sel keelevaliku teemalt, kes arvab, et oskab midagi soovitada!

 

Kohtumisteni!