Maksuga teed või maksuta teed

Alustada tuleb sellest, et eile lõuna ajal tekkis kiire äkiline vajadus sõita Prantsusmaa lõunaosa poole ehk Valenciasse. Vaatasime kus see asub kaardil ja selgus nagu oli karta, et taas ees tasulised teed. Kuna ma pole senini saanud aru, kas on üldse kohta kust saaks vaadata kui kallis mis teelõik on, siis üritasime leida tasuta ümbersõiduvõimalusi. Leidsime ja hakkasime sõitma. Ma ei tea kas meie GPS teeb meiega vahel nalja, või mille alusel ta täpselt meil vahepeal laseb ringiratast sõita, aga järgnevalt soovitus:
*kes soovib nautida vaadet ja kellel pole kiire, minge tasuta teid mööda ....ohtralt mägiteid, külavahesid, kaljusid ja on mida vaadata
*kellel on kiire...makske raha, kasutage teed, kus kiirus on pidevalt 130 ja olete kohal

Kusjuures peab ära mainima ka selle, et Pariisis käik läks meil teemaksude näol maksma ligi 100 eurot. Pluss muidugi kütus jne. 100 oli vaid selle eest, et kena kiirteed kasutada saime. Liig,mis liig :S

Kui vaatan neid teemaksu tšekke ja arvutan, siis tundub, et sel kiirteel tuleb maksta umbes 1 euro iga 10 kilomeetri läbimise eest.

Sõitsime sinna kolmveerand teest tasuta teedel, siis sai siiber kuna möödunud oli juba peaaegu 4 tundi ja me olime läbinud 200 km alles. Pöörasime tasulisele lõigule ja vurasime kohale.  70 km maksis 8.80 eurot.

Tagasi ei tahtnud enam hämaras kitsaid teidpidi sõita ja tulime suuremas osas mööda tasulist teed. Sõidule kulunud aeg oli 2x lühem.

Kokku olime teel 8 tundi. Ok, mõned vahepeatused ja Valencias asjaajamised ka. Sõidu sisse kuulusid muidugi lugematud kaklused tagaistmetel olnud laste vahel ja miljon korda kõlanud küsimus: kas me oleme kohal juba, kas me oleme kohal juba, kas me .........

Täna on tunne nagu oleks peksa saanud. Terve keha valutab sellest istumisest. Ma ei saa aru mismoodi me üldse Eestist siia sõitsime autoga ja mismoodi me suvel tagasi sõidame :D Hullumajapuhvet. Sellistel hetkedel saan aru, miks inimesed ostavad endale karavanid...või kuidas neid autosid kutsutakse, kus terve elamine kaasas on.

Kaks asja eilsest päevast mis väärivad veel äramärkimist:
* Ma sain tatart :D Tatart, mida ma pole siin kuskil näinud. Saadeti lausa 5 kilo.
* Nägime üle poole aasta eestlast :D(tatratoojat) Gretel vaatas lausa suurte silmadega ja ütles: issake, ta räägib eesti keeles :P

Paar meeleolufotot ka :

 Leia fotolt üles maja. Neid oli seal veel, aga sõidu pealt ei saanud nii ruttu pildistada ja peatumine oli keelatud. Tegelt vist mitte maja, aga selle väga lahe ja tõetruu kaljuvariant :D

See oli koht, kus mulle tundus et kitsas hakkab. Pani lausa õlgu kokkupoole tõmbama :D Mulje nagu kohe enam polekski teed :P