Täna on siinmaal koolist vaba päev. Iga kolmapäev on. Proovisime siis magada kauem. Ei õnnestunud, telefon helises. Tühja sellest, kui alguses ajas vihale, siis teade mis sealt tuli oli perfekto!
Reedel kell 13.45 on meil vestlus ja dokumentide täitmine ja esmaspäevast või hiljemalt teisipäevast on Angelica ka siin koolis :D Oh mul on nii hea meel. Viimaks ometi :D Plats puhtaks!
Põhjuseid on palju miks ma siin rõõmutantsu teen:
*Lõpp virinale, et pole sõpru sest pole neid kuskilt leida. Muidugi ei garanteeri kooli minek kohe sõpru, aga seal on tõenäolisem neid leida kui kodus istudes.
*Lõpp virinale, et kaua ma pean ootama veel seda koolikohta. Kuigi teistpidi on suured kahtlused ja kõhklused ja kartus, et issand mis seal koolis kõll olema saab.
*Lõpp jutule, et on igav. Lihtsalt suur osa päevast pole neid kodus ja kui igav on teisel osal päevast kui koju tullakse, siis võit seegi:D
*Lõpp Greteli virinale, et ainult tema peab koolis käima ja õde istub kodus. Kuigi tal eriti midagi seal koolis häda polegi, lihtsalt siuke kiusuving.
*Lõpp koduõppele!!! Enam ei taha...ei mina, ei Angelica. Eelmisel reedel lõppes Eestis järjekordne veerand, hetkel on vaheaeg. Enne veerandi lõppu tegime jälle tööde rallit kuna veerand lõppeb ju alati ootamatult ja vaja hindeid saada. Nii siis me joonistasime, kirjutasime, printisime, skännisime. Õnneks saime kõik korda.
Täna algab kevad. Seega kena kevadet teile kõigile mu kallid blogilugejad. Meil sajab sellist padukat, et vett lendab igasse ilmakaarde. Samas aga eelistan iga kell seda vihma enne kui seda pikka ja külma lumetuisust Eesti ilma. Oleme ju siia tulles talvest kui sellisest pääsenud ja hetkel tundub juba ulme kui kuulame Eesti ilmateadet ja ikka sama jutt; tuiskab, lisandub lund, läheb külmemaks. Kuhu see lumi kõik ära mahub :D Ema ka kaebas, et maja aknad on juba hangedega tasa:D See vist sulab seal augustini. Võibolla oli eelmisel aastal ka nii...aga kes seda enam mäletab eks :D
Ja siis ma veel mõtlesin sellele, et kuna ma olen muutunud väliseestlaste blogide fänniks ja ka muude huvitavate blogide fänniks, siis teen üleskutse, et kui loed minu blogi ja arvad, et sul pole kahju ka oma blogiaadressi jagada, siis olen tänulik kui jätad kommentaaridesse selle aadressi. No võib ka eraviisiliselt meilile saata :D Või kui sa tead mõnda lahedat blogi, mis ei ole ka sinu oma, aga soovitaksid lugeda.
Vahepeal paneb küll mõtlema, et kui blogi on lugenud üle 7000 inimese, siis kes need kõik on ja miks nad loevad, kust nad selle leiavad. No osasid ma juba tean, neid kes kommenteerivad ja loevad ja elavad kaasa. Kõik eranditult mulle võõrad inimesed, mitte ühtegi kommentaari mu VANADELT tuttavatelt. Ja mul on nii hea meel, et mulle on tekkinud päris mitmeid blogituttavaid. Kummaline mõelda, aga ilma inimest nägemata, temaga reaalselt suhtlemata, vaid lugedes tema blogi võib tunda sellist sümpaatiat ja kaasa elada tema igasugustele tegemistele, et ise ka ei usu. Vahepeal on isegi kummaline kui paar päeva või nädal on kellegi blogipostituses auk sees, ei kippu ei kõppu ja taban end mõttelt, et huvitav mis toimub :D Näiteks sina Mäemamma :D Kus sa kadunud oled?
Või kui loed, et keegi kolib ära ja ei plaani enam kirjutada edaspidi ja nii kahju on.
Ma olen vist imelik.
Näiteks oli hiljaaegu mu jaoks täielik üllatus kui Gretel sai Eestist klassiõelt kirja, kus rääkis, et ta loeb mu blogi ja et see on nii huvitav ning tal lausa kade, mida kõike siin teeme. Mul jäi aga kõrvu kõlama küsimus, et huvitav kuidas üks väike koolijüts leiab mu blogi, kui ta isegi ei tea et ma seda kirjutan :D Pole eriti jaganud seda aadressi ja seeda paljud ei tea, et see olemaski.Või vähemalt arvan, et ei tea. Kindel pole midagi, eriti kui koolijütsid leiavad iseseisvalt üles. Seejuures terviseid sulle RONJA!
Et siis oleks huvitav teada, kes sa oled, kust sa oled, kuidas selle lehe leidsid ja miks seda lehte külastad?
Täielik ülekuulamine ma ütlen :D
Ja avastasin, et siiani pole mu blogisse tulnud kommentaaridesse ühtegi spämmi. Seega oli hea otsus võtta maha see identifitseerimise koodide jura. Eks vaatab kuidas edasi. Hetkel, aga saab jätkuvalt mu blogisse kirjutada vabalt, ilma mingite sõdade ja numbrite kombinatsioonide sisestamist, et kinnitada et sa pole robot:D
See tuli üks väga kummaline blogipostitus. Ilmselgelt ei mõju vihmane ilm mulle hästi. Seega lõpetan ära hetkeks. Muidu kes teab mis imelikud mõtted veel avaldamisele tulevad.
Tere kevad!
Mind sa tead ja loed... Lugesid vist enne, kui mina sind hakkasin :D
VastaKustutaMina olen kaheksa aastat bloginud ja loen umbes 100 blogi, ka väliseestlase blogide fänn. Minu jaoks on täiesti normaalne elada kaasa nö võõrastele inimestele ja olen blogi kaudu palju päristuttavaid ka saanud.
Tean ja loen :D
VastaKustutaOlen leidnud mitmeid blogisid just nii, et loen kellegi oma ja siis piilun omakorda mida tema loeb ja nii leidsin ka sinu blogi ja lugema jäingi :D
Ma täpselt ei teagi, mis see midagi on, mis peab olema ühes blogis, et ma tahaks tagasi lugema minna seda. Tundub, et oluline on esmamulje, kui ma satun kellegi lehele ja esimestest ridadest huvitav pole ja kirjastiililt sobiv, siis ka ta kinni läheb. Ja eks need ole ka just need ühised teemad, lapsed, sisseelamine, võõrad kombed...minu puhul ka käsitöö jne.
Ma ei mäletagi, kuidas siia sattusin. Äkki oli see blog.tr.ee kaudu või siis kuskilt kellegi teise blogist. Igatahes jäin jälgima, kuna elan ise ka Prantsusmaa külje all ja jälgin alati huviga, kuidas eestlased sellesse kultuuriruumi sisse elavad :) Endalgi oli kultuurilisi erinevusi ja on siiani, need ei kaogi kunagi vist. Tegelikult see puudutab kogu Vana-Euroopat :)
VastaKustutaIse blogisin ca 7 aastat, aga paar aastat tagasi sai ind otsa. Nüüd siis lihtsalt loen teiste omasid. Olen samuti blogide kaudu uusi (reaalseid) tutvusi saanud. Eks see ole natuke nagu alguses jutukatega, kus kokkutulekutel sai larhvid üle vaadata ja normaalsetega edasi suheldud :)) Blogide puhul saab õnneks veel enam veenduda, kas tegemist on laheda inimesega või mitte. Sinu blogi igatahes huvitab ;)
Igatahes jõudu bürokraatiast läbinärimisel :)
Tänan heade soovide eest :D Bürokraatia jaoks tuleb hambad korralikult ära teritada, et asjaga hakkama saada :D
KustutaMind tunned sa samuti kuigi mul ei ole viimasel ajal olnud aega siin kommenteerida (sünnipäeva, laps haige, resud jne) samas lugemiseks leian alati aega ja loen suure huviga :) Nii põnev lugeda kuidas teil seal see kohanemine toimub.
VastaKustutaSee aga on tõesti üllatav, et sul üldse spämmi sisse ei tule? Ma taas pidin just selle sõna numbri kombinatsiooni tagasi panema kuna sain pidevalt oma emailile spämmi maile blogi kommentaaride näol (blogi postituste alla need ei lähe kuna blogi filter paneb nad ise automaatselt spämmi lahtrisse).
Mulle mõnikord on ka need lugejate numbrid ulmelised aga samas näiteks ma ise klikkan su blogile mitu korda päevas, et algul sinu kirjutatud teksti lugeda ja hiljem mitu korda teiste kommentaare.
Igal juhul ootan alati innuga uusi postitusi :)
PS. Juhul kui mäemamma siia lugema ei satu siis võin öelda, et temaga on kõik korras :)
Kusjuures tõesti pole tulnud ainsamatki spämmi. Nüüd arvatavasti hakkab tulema kohe :D Nagu ma tavaliselt millegagi kiitlen, nii järgneb nätakas :D
KustutaJa postitusi tuleb...oi kuidas tuleb...mul on lihtsalt kogu aeg nii palju öelda :D
Mina ei mäleta, kuidas ma siis sattusin. Vot ei mäleta. Aga tavaliselt leian uue blogi mingil vabal õhtul netis tsillides ning midgai lugeda tahtes, siis hakkan läbi kammima juba lugemises olevate blogide listi. Äkki siis kellelegi olid loenduris.
VastaKustutaAga huvitav on küll.
Teretulemast ja külastage meid ikka ja jälle :D
KustutaMina loen, täiesti võõras inimene olen, kes sattus siia kohe sinu blogi alguses kellegi kolmanda blogi kaudu. Mulle hirmsasti meeldib inimeste uute kogemuste kohta lugeda ning Prantsusmaa mulle iseenesest hästi meeldib, seega on väga põnev lugeda, kuidas väljastpoolt tulnu teise kultuuri sukeldub. Igatahespalju jõudu teile ja nobedat sulge :)
VastaKustutaMulle ka meeldib lugeda ja tunda ära samu rõõme ja probleeme. Annab jõudu edasi minna kui vahel ikka täiega koblakas ees on :D Vahel olen juba enda arvates täielik blogifriik kui 10 x päevas käin piilumas, et mida ka uut kirjutatakse :D
KustutaHei, Ronja sattus siia blogisse lugema ikkagi mitte ise, vaid millalgi ma tabasin ära, et see blogi, millele ma paar korda olin pilgu peale visanud kellegi teise blogrolli kaudu, räägib tema toreda ja igatsetud klassiõe pere kohanemisest uue eluga. Ja nüüd ongi nii, et laps tuleb ja nuiab, et kas ta tohib tulla arvutisse ja vaadata, kuidas Gretelil läheb. Klassijuhataja käest pommis aadressi ka välja enne, kui ma jõudsin pakkuda, et saab siitsamast blogistki paluda meilile saata. Ühesõnaga järjekindel plika:) Tuleb tunnistada, et nüüd, kui Ronja kogu aeg muudkui teie juhtumistest lugeda tahab, hakkas asi mind ennast ka huvitama ja just nüüd, koolivaheajal, võtsin kätte ja lugesin otsast lõpuni kõik läbi. Väga tublid ja ettevõtlikud olete ja ei lase nina norgu! Eriti hea uudis on, et nüüd ka Angelica kooliga miskit selgunud on ja et ta seda hirmpikka testi ikkagi uuesti tegema ei pea. Edu teile ja ehkki me Eestis ei suhelnud, siis nüüd olen pöidlahoidjate hulgas küll. Ja ehk suvel kohtume!
VastaKustutaRonja ema Kadri
Oh kui lahe. Tõesti ettevõtlik tüdruk! Ja Gretel ootab kirju tõsise innuga ja kirjutab ise ja muudkui käime postkontori vahet:D
KustutaSuvel tuleme kindlasti Eestisse käima ja Gretel tahab sõpru näha, seega kindlasti kohtume.
Ja tänan pöidlahoiu eest, seda on vaja. Iga jumala pöialt :D
No mina jõudsin sinu blogini ainult selletõttu, et sa minu omani enne jõudsid :)
VastaKustutaKuidas sa mind leidsid?
Mul on harva selliseid püsilugejaid, kes mu tutvusringkonda ei kuulu, nii et kui mõni on, uurin kohe, et kellega tegu. Ja sinu nimekirjast leidsin teisigi huvitavaid kirjutajaid. Mõnusat äratundmisrõõmu tekitab see, kui põnev ja frustreeriv korraga see võõrale maale kolimine olla võib.
Ma arvan, et see oli kindlasti kellegi blogi lugemislist kust ma su blogi leidsin. Ma muudmoodi polegi ühtegi leidnud ja tundub, et see on väga effektiivne. Muudkui lased silmaga üle ja loed natuke ja kui tundub huvitav, nagu sinu blogi tundus, siis salvestad aga ära ja ongi jälle midagi head leitud ja juures :D
KustutaNii mõnus asi ikka see internet!
Ledsin Sinu blogi Mäemamma kaudu alles hiljuti. Nüüd üritan ka vanemad jutud läbi lugeda. Kavatsen ka edaspidi Su lugejaks jääda. :)
VastaKustutaMuide, mina olen blogi lugemises samasugune kui Sinagi, et kui keegi ära lõpetab või lukku paneb, siis põen kohe tükk aega seda :)
Või kui keegi ei kirjuta, siis mõtlen, kas miskit juhtunud on vms.
Ilusat kohanemist teile! :)
Kusjuures mina ka kui leian mingi uue blogi, sisi tahan kõik algusest lugeda läbi. Vahel on mõnel ikka paari aasta jagu lugemist :D Aga see ongi lahe. Kuna mul on siin raamatukriis, eestikeelse kirjanduse näol, siis üks hea lugemine internetis nagu kellegi elulooraamat on vägagi teretulnud :D
KustutaMina loen, leidsin sinu blogi tikri blogi kaudu aga näen et ka tema on paljud postitused lukku pannud..igaljuhul, palju edu teile ja ikka kirjuta.
VastaKustutamõtlen tihti, et miks pannakse lukku kui nö. avalikult blogid kas poleks siis mõttekam oma FB lehele panna, sest seal ju saad ise valida oma "sõpru".
Igatahes, mõtlesin et soovitan selle autori raamatuid, ta ise kolis Prantsusmaale ja kirjutab huvitavalt oma kohanemisest ja laste kasvatamisest Prantsuse "süsteemis".
Druckerman, Pamela
siin tema koduleht
http://www.pameladruckerman.com/
Tänan soovituse eest. Kohe kindlasti uurin selle autori ja tema teose kohta. Põnev, põnev :..:D
KustutaMinul on parooli all laste pildid, sest nad kasvavad ja muutuvad üha rohkem isiksusteks. Avalikkus kireb, miks lastest kõik netti riputatakse, ma siis igaks juhuks muutusin ka anonüümsemaks :) Muu jutt on avalik. Kes tahab laste kasvamist näha, sel on võimalus mulle kirjutada ja parooli küsida.
VastaKustutaEhk et esimene ja kõige levinum põhjus, miks "avalikud" blogid osaliselt lukku pannakse, on see, et on asju, mida võib vabalt jagada kõigiga ja on teisi asju, mida on parem jagada pigem valitud inimestega. Minu puhul - on inimesi, kes loevad mu blogi, aga pole mu FB-s, kes huvituvad mu laste kasvamisest ja kellele mul pole mingit probleemi nende pilte näidata, need lihtsalt pole enam tervele maailmale näha. Samuti kirjutan blogis igapäevasemastest asjadest ja panen rohkem pilte, FB-sse jõuab vaid paremik. Mina olen harjunud oma mõtteid pigem blogis jagama, sest selle puhul on inimestel valik, kas nad loevad või mitte. FB-s risustaks ma pidevalt kõigi feedi ja nende ainus valik oleks minu uuendused siis täiesti ära keelata. Ma ei viitsiks seal mingeid eraldi gruppe aretada, et postitada oma juttu ja pilte valikuliselt nendele, kellele see võiks huvi pakkuda.
On ka blogisid, kus kõik postitused on parooli all. Minu jaoks on need täiesti kinnistest kutsetega blogidest mugavamad, kuna sellise "avaliku" blogi paroolipostitused jooksevad mulle readerisse, ma ei pea neid uute postituste nägemiseks iga päev käsitsi läbi klõpsima. Ma loen ligi 100 blogi, millest igapäevaselt kirjutatakse vaid väheseid. Kujuta ette, KUI palju aega ma raiskaks, kui neid kõiki läbi klõpsiks? Praegu on mul lugemislistis kuus täitsa kinnist blogi, mille korra päevas läbi vaatamine tükki küljest ei võta... Ülejäänud on kõik readeris, sealt loen järjest ja mugavalt.
Ehk et põhjused on lihtsad ja loogilised :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaHeihei! Sinu blogi ilmselt avastasin ma Mäemamma kaudu ja Mäemamma omakorda Tikri kaudu. Nii nagu filmides öeldakse et üks asi viib teiseni jne. ...Hiljuti sain üllatuslikult teada et Tikker on seotud Marisega, kelle blogi aastaid juba loen , ja Eva avastasin hoopis ta õe ümbermaailmareisi blogi lugedes. Kuna ka mina oma tuttavatele üle lahe kolides kiiresti olematuks muutusin, sai see tühjus täidetud uute, nn blogituttavatega. Võiksin samuti öelda, et olen väliseestlaste blogide fänn - ilmselt seobki rohkem suhtlus nende inimestega kes ka samamoodi oma elus pöörde teinud ja uues ühiskonnas kanda kinnitanud. Eks see oma kodunt uude kohta sisseelamine ole selline bitter-sweet story, ja ikka hea on kui seda teiste sama saatusega inimestega jagada saab.Eriti vihmaste päevade puhul, hahaa.
VastaKustutaMinul on küll oma uutest tuttavatest palju heameelt, tõesti huvitav kuidas võhivõõrad inimesed saavad blogi kaudu lähedasemaks kui oma tuttavad,(sõbrad?), elad nende käekäigule kaasa ja kui keegi areenilt lahkub siis nuta või silmad peast. Või kui keegi liiga kaua vaikib, tõesti tekib mure milles asi.
Ma ka tihti arutlen endaga et kui avameelne oma blogis olla ja kas teistele üldse on huvitavad need seigad mis minule endale. Näiteks ei saa ma eriti kirjutada oma tööst, kuigi tööl juhtub ju nii mõndagi. Aga kuna töökohaks on haigla ja psühhiaatriaosakond siis...kirjutame teistel teemadel.
Tere tulemast klubisse ja oleme üksteisele olemas!
No ega see nii ongi, et kirjutad sellest mida saad. Eks igal inimesel on nii palju mida ta tahaks ehk veel öelda, aga avalik blogi polegi just õige koht kõige lahkamiseks.
KustutaSamas tead sattusin ühe eestikeelse blogi peale, mis keskendub seksile ja vot siis tundsin mina, et autor tunneb end küll väga omas sõiduveel, ainult et minul hakkas lugedes piinlik :D Panin kinni, sest ma tõesti ei taha teada, kus kellega ja mis pidi või kui pikalt üks neiuke on oma voodielu elanud :D Inimesi on igasuguseid....imelikke on ka igasuguseid:D
Mina sattusin siia läbi kellegi teise blogi. Süüdistaks kah Tikrit vist? :)
VastaKustutaJa loen puhtast uudishimust. Kuna sa kirjutad päris ladusalt, siis on hea lugeda. Jälgida kuidas see välismaal kohanemine läheb. Väliseestlaste asi ehk? Ma blogin aga väga vähe ja väga kinniselt, seepärast ma seda kuskil ei levitagi. Loen anonüümselt ja eriti kaasa ei targuta :P
Seda on lihtsalt huvitav vaadata, kuidas saadakse sellest esmasest kultuurishokist üle. Et pole musta leiba ja õiget piima ja kamajahu ei saa kuskilt :P
Jah ega ma vahel mõtlen küll, et mis mulje mu "ladus " vingumine jätta võib, aga see läheb üsna ruttu üle. Selline ma olen lihtsalt, vigisen kägisen ära ja sisi paistab taas päike :D Ja kamajahu on asi, mida ma ei igatse...pole kunagi see möks meeldinud:D Aga leib küll. Nämm, nämm....fazeri must seemneleib. Kohe tahaks palun !
KustutaAga tead, on nii palju kohmakaid kirjutajaid. Et pead end tekstist läbi närima. Nii et su ladus vingumine pole üldse paha! :D Loed nagu head järjejuttu, mitte tüütut kohustuslikku kirjandust :P
KustutaKamajahu on mul pool pakki kapis, nii nostalgja pärast :)
Ja leiba... peab ise tegema hakkama vist. Kaua ma seda kallist sakslaste leiba ostan onju, oled tõsine eesti naine või mitte :D
Armas Jane,
VastaKustutaAi-ai-ai, et ma niiviisi ära olen kadunud :-( tegelikult olen täiesti alles, aga siuke siiru-viiruline maailm keerleb mu ümber, et ei ole jõudnud ah ega oh kosta...veel vähem miskit tarka kirja panna. Ma loodan ikka selle jõua ja isu leida, mis mind uuesti blogipessa tirib, aga seniks saadan Sulle ja Su vaprale perele pikad pehmed paid! Ahhhoi
Pai saada on alati hea. Saadame veel pikemad vastu ja loodame peatselt teist kuulda!
KustutaMa ei oskagi öelda, mille kaudu täpselt Sinu blogini jõudsin. Muidugi on mul silmad lahti nende suhtes, kes Eestist eemal elavad, kuigi mul on hea meel kõigi nende blogistajate üle, kes Eestis kirjutavad. Nii saan palju parema pildi, mis seal täpselt toimub, st läbi erinevate silmade.
VastaKustutaKindlasti tõmbavad blogid, millega kiiresti "samale lainele saan". See tähendab, et midagi-kusagil on ikka sarnast :) On huvitav, kuidas tekib justkui oma väike maailm inimestega, kes ei tea kus maailmanurgas laiali ja keda pole kunagi silmast-silma näinud (kuigi sedagi on saadud mõnega nüüd tehtud).
Alati on põnev jälgida, kuidas uuel maal sisse elatakse, kuidas hakkama saadakse. Eestlastel ei paista selles suhtes küll eriti probleeme olevat :)
Lugemiste, kirjutamisteni :)
Mina jõudsin Sinu blogisse mäemamma blogi kaudu. Kuna ise momendil ka Prantsusmaa elanik, siis ilmselt see köitiski, et kuidas tunneb ja sisse elab uus tulija :). Kusjuures eelmisel nädalal sai ilmselt korra Sinu kodu läheduses ringi tiirutatud. Olime suusatamas Šveitsis, La Tzoumaz's, ja ühel päeval sai suusavabadust nauditud ja nostalgia-ring Lac Lémanile peale tehtud :) Igal juhul edu!
VastaKustutaTeretulemast!
KustutaKui järvele tiiru peale tegite, siis olite kindlasti läheduses. Mul kodu ja järve vahele jääb vaid murulapp :D
Mulle tundub, et suuremad probleemid kui minejatel on neil, kes ei lähe ja kaagutavad ja targutavad. Mulle tundub, et pole palju neid kes on kahetsenud oma Eestist lahkumist,kui nad kord juba selle otsuse on teinud.
VastaKustutaUute lugudeni!
Mina sattusin siia vist killukese kaudu :)
VastaKustutaÜldse ei mäleta, kuidas Sinu blogini sattusin. Ju blogrollides surfates. Täitsa võõras olen ka :) Kuna ise elan välismaal, siis on huvitav lugeda, kuidas teistel eestlastel mujal kohanemine läheb.
VastaKustutaIse ei blogi, aga teiste blogisid loen väga hea meelega. Sinu juurde sattusin Killukese, Mäemamma, Alice kaudu. Üks hea inimene viib teiseni :). Paar aastat tagasi sõitsime puhkusereisil ka Lake Lemani prantsusepoolses küljes Evianini, see kaardus põõsas rannapromenaadil tegi kohe südame soojaks, kui Sinu blogis pilti nägin.
VastaKustutaToredalt kirjutad, väga ausalt ja tundub, et selliseid emotsioone elaksin vist ise ka läbi - koolitarkuse omandamise kohta näiteks. Tubli ja hakkaja pere.