Tõbi majas

Kuhu me siis pooleli jäimegi...ahjaa, sinna kus ma panin kodinad kokku ja läksin lennujaama härra abikaasale vastu. No sõitsin ära, mis mul üle jäi. Jõudsime õigeks ajaks, lennuk oli maandunud. Juba autos hakkasid lapsed lammutama kotti, mis issi Eestist tõi. No Gretel sai kohe kätte oma nuku, millest me pere  ja ka teie oleme kuulnud juba mitu kuud :D Aamen temaga nüüd :D
Nojasiis lõi ninna selline leivalõhn, et mine või hulluks :D Lapsed sõid täiesti niisama paljast musta leiba ja mõmisesid heameelest :D  No nüüd on meil siis kodus 2 pätsi musta leiba ja kaks pätsi peenleiba :D Niisama või peale ja oh kui hea :D Sööme mõõdukalt, et ikka kauem jätkuks :P

Olin lastele lubanud, et kui issi Eestist tagasi, siis lähme kuskile. Nad tahtsid jubedalt mägedesse, aga ma jänespüks ei taha seal olematutel teedel üksi liuelda. Nii, et ootasime siis issit. Issi tuli Eestist ja teatas, et tema ei taha üldse lund näha hetkel ja, et mõtleme midagi muud välja. No sel juhul polnud enam kahtlust ka ...ujuma. Seda enam, et saabusid ka meie ujumisriided, mille kolimise käigus maha olin unustanud. Pakkisime pühapäeva hommikul end kokku ja läksime Thononi ujulasse. No saime hakkama, administraatori käest piletite ostuga. Too muudkui seletas kaardisüsteemi õhinaga ja arvasin, et sain aru ja mis siin üldse keerulist saab olla....nojah...esimese sammu järel panin juba vales suunas :D Esimese üllatusena selgus, et riietusruumid on kõikidele ühised. Arvasin, et kuulsin valesti aga nii öeldi ja oligi.  Riideid vahetatakse pisikeses kabiinis keset dušširuume, kus asuvad ka kapid kuhu pärast asjad panna. Pesemiseks on teised kabiinikesed. Enese märjaks tegemiseks aga dušsid keset ruumi. No tegelikult lausa keset ujulat, sest avastasin mingi hetk, et vaheseinu polegi. Basseinist võivad kõik vaadata kuidas sa seal toimetad :D  Kummaline igatahes. Pole nii nagu Auras, et kõik lasevad alasti ringi ja saunatavad ja mulistavad  pesta. Mis puutub sauna, siis lootsin et seal on selline asi. Ei olnud. Prantslased vist ei teagi, mis on saun. Nii oleks tahtnud minna:D

Üks ülimalt positiivne avastus oli see, et veekeskus oli SOE. Suures basseinis oli isegi vesi 28C ja õhk 29C.  Tartus Aura keskuses olen pidevalt kringliks külmunud, sest vesi minu jaoks jahe. No ega ma suvel ka enne ujuma lähe kui vesi juba ei kee :D Siin nautisin täiega :D

Järgneval fotol on näha minu väike hüljes. 5 tundi ujuda pole tema jaoks mingi probleem. Samuti mitte teha meetrite kõrguselt hüppeid vette, mille sügavus on ...3,8 meetrit :D

 

See bassein, mida siin näha veidi on merelaineid imiteeriv. Ehk kui lülitatakse sisse mingi reziim, sis hakkavad tagaseinast tulema suured lained. Lastel oli see üks lemmikatraktsioonidest :D Ja kui näete, siis posti otsas on peegel, mile kaudu vetelpäästjad jälgivad ka nurgataguseid kuhu muidu ei näeks. Turvalisusel oli selles kohas suur osakaal ja töötajaid palju rohkem kui Eesti ujulates. Aura keskuses mind näiteks häirib tugevalt, et pisikeste basseini juures, mis asub täiesti erinevas ruumis, pole ühtegi töötajat, kes silma peal hoiaks. Seevastu täiskasvanute omal lausa 2 korraga.

See, kes veeplärtsatuse keskelt veidi paistab on ikka Gretel, kes muu. Tegemist on hästi pika liutoruga, mis hakkab pihta veekeskuse mitmendalt korruselt ja kulgeb mõnes kohas väljaspool veekeskust. Täpsemalt on näha järgnevalt fotolt, kus just need sinised torud on majaseinast väljas :D

 Needsamad siin siniselt nähtavad kaared maja ülemises osas.

 Minu lemmik tegelane selles keskuses. Täiesti lahe kuju :D

Sellised mõnusad puhkenurgad mitmes erinevas sopis, kus raamatut lugeda või niisama lesida .

Igatahes mõnus ettevõtmine. Läheme teinekordki. Piletihind oli ka sobiv, soodsam kui Eestis. Kokku nelja peale läks 20 eurot ja see oli ka pühapäevane kõrgem hind.


Mis juhtus aga edasi, polnud sugugi nii meeldiv. Teisipäevaks oli Gretel haige. Nii haige, et palavik 40, kurk valus ja hääl kadus. Palaviku alandajad ka ei aidanud. Enne ööd tekkisid juba hingamisraskused. Õnneks saime asja kontrolli alla, istusin terve öö ja valvasin ja olin valmis kiirabi kutsuma. Uuel päeval oli hingamine parem, aga palavik ei alanenud. Külmad kompressid otsaesisele ja paratsetamool. Hommikuks oli palavik läinud.  Hetkel on alles väsimus, kohutav köha ja tatine nina. Söök ei lähe ka siiani, ehk 3 päeva dieeti. Õnneks joogijanu on pidev ja sellepärast ma ei muretse ka söögiisu puudumise pärast.
Selgus, et kohalikus koolis ón suurem osa lapsi samas seisukorras ja olen kindel, et just see eelmise nädala 4 tundi noortekas koos koolilastega meile selle viiruse tõigi.  Kuna meil pole rohkem kellegagi kokkupuuteid olnud.
Ravimitega on siin huvitavad lood. Kui Eestis on köhasiirupid, siis siin soovitatakse hoopis lapsele ja ka täiskasvanutele kasutada pepu kaudu manustatavaid raviküünlaid. No härra ostis tuttava soovitusel need ka , aga tee sa lapsele selgeks et need head asjad on. Vaadati mind kui rahvavaenlast ja keelduti. Kästi endale panna kui nii head on :D

Lugesin just Eesti Tervisekaitse pressiteadet, kus teatati , et hetkel ülemaailmselt levib gripilaine ja massiline haigestumine paljudes riikides. Ja, et teha polegi suurt palju. Lihtsalt läbi põdeda.



Ja kooliuudist nii palju, et esmaspäeva hommikul oli kohtumine Greteli kooli direktoriga. Läksime kohale ja selgus, et direktor haige. Kutsuti pealelõunal tagasi. Käisin. Tuli juurde veel pabereid, mida täita. Lisaks selgus, et oleks vaja teha nn. koolikindlustus lastele. Sain infolehed, pean tõlkima ja tutvuma, mis imeasi see veel on ja milleks täpsemalt. Järgmine esmaspäev uus kohtumine määratud. Kuna direktorit pole, siis sain mingi madaami nime, kes mind vastu võtab ja räägib. Halb asi on aga, et ta ei oska inglise keelt. eks näis, mis saab. Gretel aga öeldi, et võb kooli minna juba õige pea. Jess. eks näis mis on nede jaoks õige pea :D


Hetkel aga kõik. Väljas paistab päeike ja sooja on +10C. Kahjuks kuskile haige lapsega ei lähe, seega naudin läbi akna ja siis kui käin terassil "värsket õhku hingamas".

Kena päeva!