Uudist teate ................?

Ei tea te midagi veel :D Aga kohe saate.  No miks on madmoisell ema nii ähmi täis praegu. Sest madmoisell emal on kodus vaid üks laps. Kus on teine ?

Teine on KOOLIS :D


Lugu algas eelmine nädal kui kohtusime direktoriga ja ta tahtis, et me läheks sel esmaspäeval, ehk siis täna tagasi hommikul. Konks oli vaid selles, et teda ennast pole vaid keegi muu madaam, kes kuuldavasti ei oska inglise keelt. Oh neid närvitsetud minuteid ja kujutelmi, mis mu peas terve see nädal käis. Kuidas ma lähen ja ei saa millestki aru ja teen end täiesti lolliks.  No ja nagu kiuste, ei leidnudki ma kedagi, kes tuleks mind tõlkma. Seega hommikul kella kuuest olin nagu nõeltel ja mõtlesin, et kas lähen või ei. Et helistaks ja ütleks, et olen haige. Või kirjutaks e- maili, et olen haige või mida iganes. Asjale pani punkti Gretel, kes tõusis voodist üles, pani 2 minutiga riidesse ja ütles, nii nüüd lähme. No ja läksime, ega siis ma ei hakanud punnima, et äkki ikka ei läheks. Laps ju tahab kooli minna. No vahel olen ikka täiega jänespüks. Ise ka ei usu, kuidas kartus mitte millestki aru saada võib vahel rööpast välja lüüa.

Igastahes viskasin oma jänese püksid nurka ja läksime, tulgu mis tuleb.

Jõudsime kohale ja ei näinud kedagi. No ei osanud arvata, et üks peidetud klassiruum asub veel eraldi majas nurga taga. Õnneks juhatati meid kenasti õigesse kohta.
Ja juba teati, kes oleme ja mida tahame. Isegi koristajatädi meid kaugelt nähes viipas ja  ütles, et aa teacher ja juba jooksis kutsuma. Madam tuli....avas suu ja voilaaa....kena ja kaunis inglise keel. Vabandas, et ta ei oska hästi, aga minu jaoks oli see kui sulakuld :D
Ütles, et näed meil veel klassis üks laps, kes oskab inglise keelt ja Gretelil temaga hea suhelda. Nimelt oli vist direktoril ununenud edastada pisike fakt, et Gretel räägib meil vaid eesti keelt. Polnud hullu. Küsiti, et kas lapsel pastakas on kaasas. Olin veidi hämmelduses. No ideeliselt selgus, et kas mina sain eelmisel korral valesti aru või unustati mainida, et me tuleme esmaspäevast kooli õppima...mitte kooli juurde dokumente lihtsalt tooma :D


Meie hämmeldund nägusid nähes selgitati, et tegelikult nad peavad uurima veel, et äkki peame hakkama pool päeva, ehk hommikupoole käima Thononis keelt õppimas viiestes gruppides ja siis pealelõunal siin oma koolis tundides. Lubati selgitada päeva joksul välja ja kutsuti tagasi kell pool kaks. Tulime koju tagasi. Olin omadega ütlemata rahul kui võib mainida :D Pool au tegelikult siiski kuulub lapsele, kes mind tagant utsitas:D

Ja kuna ei tahtnud samasse auku enam astuda, siis valmistusime selleks, et minnes ehk tahavad nad teda ikkagi tundi võtta. Võtsime siis pinali kaasa ja läksime. Gretel lasi lausa patsid pähe punuda, mida pole juhtunud sellest saadik kui ta Eestis koolis käis. Siis oli peaaegu igahommikune rituaal see, et ma punusin igasugu keerupatse lastele ja mindi kooli.


Läksime siis lõuna ajal tagasi ja naksti võeti mult laps ja öeldi, et tulgu ma siis kell pool viis talle järele. Lehvitati viisakalt ja nii oligi. Seega on hetkel mu laps koolis:D Lihtsalt niisama ongi ja mina istun kodus nagu sütel, et vähem kui 50 minuti pärast talle järele tormata.

Hiljem sain aru ka sellest, misk meid kutsuti kell 8.30 ja tagasi uuesti kell 13.30. Sest just need ongi koolipäeva algusaeg ja teise koolipäevapoole algusaeg peale lõunast söögipausi. Oh mind totakat :D

Reportaaž jätkub hiljem.
Tsauki


Ps. Sain kokkuleppele ka  inimesega, kes tuleb ülehomsele Angelica testile meid tõlkima. Pool võitu on käes!