Õnnejunn :D

Teate te ei kujuta ette kui häppppi võib üks inimene olla kui tal midagi korda läheb. No selline naerul nägu ees ja hõljub ringi kui on midagi korda läinud. No ma tulin just kohalikust raekojast või vallamajast või linnahallist...no vahet pole kuidas tõlkida..prantsuse keeles mairie :D
No sain ju Eestist viimaks sünnitunnistused, mille maha unustasin ja mu kallis õde posti pani ja siia saatis. Ja kuna ma ei leidnud kedagi, kes aitaks mul pabereid täita, siis tõlkisin google translate programmiga ja läksin täna hommikul lönta lönta neid ära viima. Uksest sisse astudes tabas mind aga see mida kõige enam kartsin...polnud tööl ainsat inimest, kes oskaks sõnagi inglise keelt. Arvasin, et nii mu käik lõppebki kui äkki avas oma suu kõrval olev vanahärra oma abikaasaga ja mida ma kuulsin...puhast kulda kuulsin .....inglise keelt ...puhast Suurbritannia inglise keelt. Ja loomulikult olid nad ise koheselt valmis mind tõlkima. Oh, nagu kivi vajus südamelt. Sain kõike mida soovisin. Selgus, et mu dokumendid olid täidetud täiesti perfektselt:D
Samuti selgus, et ma ei pea taotlema mingisugust pikemaajalist töötamise ega elamise luba. Hoolimata sellest, et internetis seda kirjutatakse...eriti prantsuse poole saitidel. Sellega seoses jääb ära tonnide viisi paberimäärimist ja kartus, et olen kuskil juba liiga kaua elanud ja probleeme hakkab tekkima.
Teate kui ikka loed internetist lause, et sul kui eestlasel on luba siin riigis elada vaid 3 kuud ilma paberivärkideta ja sa loed seda siis kui 2 päeva on jäänud selle tähtajani ja ees on nädalavahetus, siis lööb ikka närveldama küll.
Õnneks on kõik korras ja mul nii hea meel, et sain täna hakkama, et hüppa või pükstest välja:D
Siinkohal muidugi ei saa mainimata jätta, et ma lausa armastan seda vanapaari, kes mind ligi veerand tundi tõlkisid...ilma nendeta oleks see käik täielikuks katastroofiks kujunenud :D

Lugesin oma teksti praegu läbi ja avastasin, et ei maininud, et miks seal peamiselt  käisin. No ikka selleks, et lapsed kooli panna. Gretel teatas mulle enne uinumist eile voodis pikutades et : emme kuna ometi kooli saab, ma kõdunen siin kodus istudes täiesti ära :D Ja Angelical on omaette stiimul kooli minna, east lähtuv juba :D Nimelt olid kohalikus huvikeskuses uurinud paljud poisid, et kuna ta viimaks ometi nende kooli tuleb :D Ja no mina, mina olen lihtsalt hullumas kuna ei oska nendega enam midagi peale hakata. Arvuti on muutunud igapäevaseks tegevuseks hoolimata sellest, et neid iga päev õue vean. Ei nad tulevad kenasti jalutama ja rullitama jne aga nagu tuppa tagasi , nii kohe maandutakse kuvari taga. Ja kuna meid on 4 ja arvuteid 2, siis on pidev jagelemine kes sai minuti rohkem ja kes vähem.

Ahjaa, mult küsiti, et kas soovin, et mu lapsed ka koolis sööksid. No mulle oli see nii iseenesest mõistetav . Eestis on ka söögivahetund ja soe toit iga päev. Ja siis ulatati mulle üle leti selline kuhi pabereid, et ma vist tõlgin nüüd hommikuni seda. Samuti tundub mulle, et toidu eest peab siin korralikult maksma. Igatahes paberites on mingi hinnakiri...eks tõlkimise käigus selgub.Vot kuidas harjud ära kui laps on alati koolis tasuta süüa saanud. Ei tule selle pealegi, et pead hakkama tasuma ükskord. Kokku lausa 9 lehekülge tabeleid ja lünki, mis sisaldavad ka tervise tõendeid jne, et laps ikka on vaktsineeritud jne. Kui hakkama saan, eks siis annan ülevaate ka siin.

Ja hetkel oli lausa vajadus tulla ja siin oma õnnest pasundada, sest kedagi teist pole lihtsalt :D Lapsed magavad alles ...jah ma tean, et kell on juba 11.30 , aga eile nad olid kuidagi uimased õhtul, nii et las magavad välja. Eks õhtul kirun taas end selle eest. Ja härra abikaasal on Eestis praegu keerulised tegemised, seega ei taha segada. Seega tundke rõõmu koos minuga teie :D

Seoses selle elamisloaga. Öeldi, et ei ole vaja midagi taotleda, aga siiski pole see kõik. Selleks, et tervisekindlustuse ja muuga oleks korras pean minema kõrval linna mingisse ametkonda. Nime unustasin. Midagi nagu meie haigekassa oli. Eks see on uus samm. Ja loomulikult paralleelselt töö otsimine. Ei tea kas võiks vaikselt loota, et hakkab minema ? Ok sellest aitab praegu.

Tahtsin veel kirjutada sellest, et teate kui kummaline, aga sel hetkel kui me reedel lennujaamast lastega tagasi tulime ja olime härra abikaasa lennukile pistnud ja kodu uksest sisse tulin peale pikka närvilist autosõitu. Sel hetkel ust lukust lahti keerates tundsin esimest korda siin oldud aja jooksul, et olen kodus. Mitte üürikas ega ajutiselt, ega külas vaid kodus. Kohas kus on mugav ja omad asjad ja mõnus jalad seinale panna. No see viimane küll pigem haruharva :D Selline kummaline tunne, mida on keeruline seletada. No ja pikemalt ei tasu arutleda ka sest järgmisena tabasin end mõttelt, et mis saab siis kui Eestisse minna.  Emotsioonid on tugev jõud. Äkki ma seal tunnen jälle, et ei tahaks tagasi siia tulla. Segane. Mina olen segane :D Kes oleks arvanud, et leian veel aja, et selliseid jobusid mõtteid mõelda :D

Täna 3 kuud tagasi saabusime me siia uude keskkonda :D Ei saa nagu arugi, et nii kaua juba :D
Samuti vaadates, et siinses blogis on käinud juba veidi üle 3000 lugeja, tahaks ma teid tänada, et leiate selle aja, et mu virinat kuulata, nõu anda ja olete aga oodatud ikka jälle ja jälle tagasi!


Ps. Eile jalutamas käies nägime ühe maja juures sellist pisikest keldritreppi väikese uksega, mis läks nagu veidi maa alla. Angelica teatas, et kolime sinna :D Ma siis vastu, et jah hulludeks keldriasukateks. Ja Gretel nagu vana rahu, ise edasi jalutades , nagu nii muuseas teatas : "Sobib hästi meie iseloomuga" .  Naersin kõht kõveras keset tänavat ja naeran ka praegu. See laste suust tulev jutt on vahel nii hea, et pole lausa sõnu.
Sama situatsioon oli kui Gretel rääkis skype teel oma sõbrannaga Eestis ja teatas talle: " Me elame siin keldris, maa all."
Naera puruks. Kujutame ette mida Eestis nüüd terve tema klass järgmisel päeval arutas koos õpetajaga. Tegelikult on aga asi selles, et maja milles me elame on ehitatud järve kaldale ja seega väga suure langusega alal. Selleks et maja oleks püsti on osa sellest kahekorruseline ja kõrge, osa sellest ühekorruseline ja üks osa majast jääb nagu poolenisti maa sisse. Ehk lastetoa aken on maapinnaga tasa :D  Paljudel välismaa majadel on nii et üks sissekäik asub nagu üldisest tasapinnast madalamal. Aga ei, Greteli jaoks on see kelder ja nii jäigi. Seega teretulemast meie pisikesse hubasesse keldrisse:D

Tänaseks kõik.

Bonne journee !