Koolijutt vol.3

Vahepeal on infot juurde kogunenud. No sellist veidi muret tekitavat, aga mis teha. Nimelt helistati sinna kohta, kus peame testi tegema minema ja selgus, et see pole sugugi mitte nii lihtne test nagu algul öeldi ja selgitati. Test hõlmab üldteadmisi ja seega on vaja kedagi, kes selle lapsele ära tõlgib tegemise käigus. Ja kuna huvijuht, kes helistas , arvas et meie pereisa oskab kohalikku keelt, siis nüüd peab nuputama, mis edasi saab. Ilma tõlketa ei saa seda teha kuna test pidi hõlmama nii geograafiat, keeli, kui muid aineid. Kokku on võimalik saada 20 punkti. Kui test tehtud, siis saadab see keskus tulemused riigile ja seal kinnitatakse tulemuste põhjal, mis klassis ja mida mu laps õppima hakkab. Kokku pidi minema selle asjaga 3 nädalat kuni 1 kuu. Peale seda  saadab riik paberid kooli, kus tuleb teha vajalikud paberid ja registreering, Peale seda śaab hakata õppima. 
Arvutasime ära, et sel juhul saab Angelica koolis käia 2 nädalat ja siis algab kohe esimene suur kahenädalane vaheaeg.

Mure aga ongi selle tõlkega. Kuna me ei tunne siin läheduses ühtegi eestlast, kes oskaks prantsuse keelt , siis  tundub, et ainus asi mis üle jääb on teha topelttõlge. Huvijuht pakkus ennast kui meil pole kedagi teist. Et siis tema tõlgib prantsuse keelest mulle inglise keelde ja mina inglise keelest Angelicale, nii palju kui ta ise just aru ei saa. Huvitav kas punktisumma jagatakse ka kolmega :D

Igatahes julgustati, et ka üks vene tüdruk, kes ei osanud sõnagi keelt tegi testi 18 punktile ilusti ära. Eks näeme. Homme lõuna ajal helistame koos huvijuhiga siis sinna asutusse, et vaadata kuna aja saame. Arvati, et paar päeva, millises linnakeses, ei osatud hetkel spekuleerida :D


Nüüd on vahepeal tulnud taas uus päev ja selgus, et tegemist on hoopis 3 tundi kestva matemaatikatestiga. Hea uudis on see, et juhend vms pannakse eesti keelde, Halb uudis on see, et kuna see toimub päevasel ajal, siis huvijuht meid tõlkima tulla ei saa. Lootsin, et kui asi eestikeelne, siis pääseme selle inimese otsimisest, aga see on sealne nõue, et peab olema prantsuse keelt valdav inimene, kes tõlgiks töökorralduse ja üldinfo, nii et ikka vajame kedagi.  Aja saime kahe nädala pärast, kuna see test tehakse vaid iga kolmapäev. Seega minek on 6. veebruar kell 13- 16. Mõnes mõttes  isegi hea, siis saan pead murda ja otsida ja mõelda.
Tegelikult pole ma üldse 100% kindel, mis test see selline on, sest kõik räägivad erinevat juttu kuigi nad võiksid ju teada kui räägivad, et see kõigile kohustuslik riiklikult jne.


Muud juttu ka. Käisime eile šoppamas. Õigemini läksime ostma sirklit ja tulime tagasi 2 kotitäie riidekraamiga. Loomulikult plikadele. No kui poes on peaaegu kõik -80% siis võib midagi lausa ju lubada rohkem kui tavaliselt :D No igatahes on nüüd kõik õnnelikud ja moodsad :D No ehk härra abikaasa väga mitte kui Eestist naaseb ja näeb, millega me oma vaba nädala sisustasime :D

Ostsin plikadele suusapüksid. No talv pidavat alles tulema ja kaua sa ikka lapsi kelgutama viid teksapükstes. Ütleme nii, et jumal tänatud, et ma ei ostnud eelmisel nädalal spordipoest ära juba neid, sest nüüd sai peaaegu tasuta. 6 eurot kvaliteetsete suusapükste eest on nagu olematu raha. Tegelt oli nii, et leidsin ainult Angelica suurused püksid. Ta proovis ära ja olime suht mornid, et Gretel ei saagi. Ja siis kassasse suundudes vaatan, et seal stangede juures kus olid Angelica püksid, on maas üks kott. See poekott kuhu asju pannakse šopates. Neile, kes ei tea....Eestis on poes plastmassist korvid, millega käid ringi.... siin on nagu vakstust suuremat sorti käekotid, kuhu pistad selle, mis huvi pakub.
Igatahes oli selline maas ja seest paistsid ...jah...suusapüksid. Vaatasin ringi, kedagi ei paistnud läheduses, kes oleks seda nägu, et see oleks tema oma. Piilusin sisse ja voilaa, see mis vaja, täpne number ja puha. No ma ei tea kas olin nüüd siis see otseses mõistes mats eestlane, aga ma võtsin need püksid ja suundusin veidi kiirendatud sammuga kassasse ja ostsin need ära. Sest palun vabandust tõesti kui kellegi omad pihta panin sealt, aga Gretelil oli neid tõesti vaja :D Sinna teise spordipoodi jäi neid veel...küll allahindluseta :P

Mis puutub riiete numbritesse, siis me ei saa osta midagi, mis käiks meie mõõtudega kooskõlas. Lihtsalt 8 aastase mõõduga riided ei lähe Gretelile üldse ja 13 aastase omad Angelicale. Nii, et me peame ostma 2  kuni 4 numbrit vanusest suuremaid asju. Kusjuures ka kohalikud lapsed on pisemad. Kui vaadata , et huvikas käivad päkapikud on Gretelist pool pead lühemad ja on juba 10 ja 11, siis pole ime, et Gretel tunneb end pettunult kui öeldakse, et ta liiga noor, et seal käia.

Ahjaa. Eile huvikeskuses neid kooliasju ajades jäi Gretel silma ühele kohalikule tüdrukule, kes avaldas soovi temaga mängida. Ja huvijuht ütleski, et olgu, kui Gretel tahab, las ta siis jääb, et tulen hiljem järele.  Gretel jäi. Hoolimata sellest, et ta ei saa aru ei inglise keelest, ei prantsuse keelest. Ainult kehakeelest :D Ja ta oli seal lausa 4 tundi. Vahepeal juba helistasin, et kas kõik korras, millepeale öeldi vaid , et ma segan oma helistamisega ja tsauka.
Pärast järele minnes öeldi, et ta oli väga tubli ja veidi keeruline oli kui oli vaja nt mängureegleid seletada, aga ei midagi ületamatut. Et ta on väga seltsiv ja võib teinekordki tulla. Täna pidi huvijuht uurima kui palju ta saaks teda sinna võtta, sest vanus ju tegelikult ei klapi sellega mis lubatud. Samuti ütles ta, et väga hästi on aru saada kuidas Gretelil on enda ümber palju lapsi vaja ja et ta on sellest puudust tundnud siin oldud ajal. Olen nõus täielikut ja oleme ju sel teel hetkel, et asi saab parandatud. Loodan ainult, et tema kooliga nüüd mingi jama ei selgu veel.

Ilusat päeva.
Meil on mingi rõve tuuline, pilves, vastik ilm. Eile sõnasin vist ära kui ütlesin, et pole nii kena päikest ammu näinud.