Jälle möödas terve nädal ja kui täpne olla, siis ju lausa uus aasta kätte jõudnud. Iga päev mõtlen, et seda vaja rääkida ja toda, aga arvuti taha jõudmine nii, et ka midagi lastaks kirja panna ja asjadele mõelda, seda ei juhtu naljalt.
Teemasid on taas palju. Rõõmsaid ja mitte nii väga. Tegelt ei kirjutanud ma ülesse ka nii, et päris täpselt enam ei mäletagi.
Vana - aasta möödumisest pole eriti pajatada. Oli selline tavaline , oma pere ringis, ilma mingi erilise emotsioonita. Polnud nagu mingit tunnetki. Poleks lapsed tahtnud ilutulestikku näha, oleksin magama keeranud. Ja nagu kiuste pidi tulema just sellel õhtul lastel peale mingi kigin- kägin seoses Eestiga. Et nemad tahavad minna ja veidi seal olla ja siis tagasi. Gretel sai enne seda oma parimalt sõbralt Eestist jõulukaardi, milles oli kirjas kuidas teda tagasi oodatakse ja igatsetakse. Tundub, et just sellest kõik vallanduski. Angelica on lihtsalt pere pubekas, kellel tujud käivad koos tormituultega. Ja nii polnud see õhtu just meeldiv.
Tegelikult kui nii üldiselt rääkida, siis algas halb aeg juba paar päeva enne jõule kui saime Eestis teate, et meie naabrit enam pole. Seejärel tegi mu ema avarii oma just soetatud ja väga vajaliku sõiduriistaga. Õnneks jäi ise tervekas, aga no kes seda avariihetkel mõtleb. Ma ise olen ka paaris avariis osalenud ja tavaliselt esimene reaktsioon on see, et oh jummel mis mu autost järele jääb. Pärast jõuab kohale, et mis endast oleks võinud järele jääda. Nagu sellest vähe oleks, saime teise jõulupüha hommikul järgmise kurva teate meie seast lahkunud pereliikme kohta. Seega tegelikult olid kurvad ja ärevad ajad.
Kuna nüüd läheb härra abikaasa Eestisse matustele, siis on see veel võimendanud laste virinat ja pahameelt, et nemad tahavad ka . Ja kõik selle saan mina oma kraesse. Väsitav. Arutasime ja leidsime, et parim on praegu meil ikka siia jääda kuna esiteks on lennureis kogu perega Eestisse päris kulukas, eriti kui pole pikalt aega ette broneerida ja teiseks autoga minnes võtab see palju aega ja on väga ohtlik, eriti kui vaadata ilmateadet, mis sealpool toimub. Lastel on sellest loomulikult suva, nemad ei loe raha ega mõtle libedusele.
Nüüd muud juttu. Veidi rõõmsamat. Tahtsin rääkida sellest, kuidas sain kuu tagasi omale kohaliku telefoni ja uue numbri. No siin saad endale postiga värgid koju ja pole vaja imestada, et kuu hiljem tuleb alles leping järgi. No aga lepingule oli vaja saada kohe kirja oma pangakonto number, et sa ikka oled siin juba keegi. Seda aga mul polnud. No viivitasin siis ja saime paar aastat enne aasta lõppemist pangas aja, et asi korda saada. Loomulikult ei antud mulle eraldi pangakontot, selleks oleks olnud vaja esitada pabereid, mida mul pole. No tegelt on suht jama olukord inimesele, kes ei tule kohe siia tööle. Asi selles, et pangakonto avamiseks on vaja esitada oma elukohta tõendav paber ehk üürileping ja mõni arve, mis oleks sinu nimel sellel elukoha aadressiga, et tõestada et asi on õige. No aga arveid elamise kohta ei saa ju kui sul ei ole elukohta ega pangaarvet. Elukohta ei saa kui pole ette näidata töökohta :D Töötada ju ka raske võõras riigis, kui pole kohta, kus elada. Nagu meie puhul, et algul öeldi, et elage haagises aasta ja siis vaatame edasi, kas olete mõnele korterile sobivad kandidaadid. No igatahes sain nii kaugele nüüd, et olemas number mida saan kasutada ja telefoni leping sõlmitud.
Ja eraldi äramärkimist väärib ka siinse riigi paberimajandus. Võib ausalt öelda, et meil on juba terve ilmatult suur virn pabereid ja seda vaid paari lepingu pärast. Ainuüksi selleks, et kasutada kontot pidin allkirjastama pabereid ligi 50 minutit. No Eestis ei olnud maja ostul ka nii palju pabereid kui siin konto avamisel :D Iga järgmise paberiga tuli üha enam ja eman naer peale. Konsultant ise ka naeris ja ütles, et Prantsusmaa paberivärk on kohutav. Eesti on selles mõttes kaugemale jõudnud, palju rohkem tundub, et käib läbi arvuti. Siin nad armastavad paberit ja ümbrikke ja postiteenust palavalt :D
Sel ajal kui meie olime konsultandi juures, istus Gretel panga eesruumis ja vaatas multikaid. Vahepeal oli tema juures käinud üks meessoost pangateller ja andnud talle vahva panga logodega seljakoti. Midagi oli öelnud ka ,aga kes sellest aru sai eks :D:D:D
Igatahes tore. Ja pangas teenindus....oi Eesti pangad õppige...sisse astudes saad olla omaette nii umbes 2 sekundit, siis on sul saalis vastas ülikondades härrad, kes muide räägivad väga head inglise keelt....meie suureks rõõmuks...ja küsitakse kohe kuidas saab abiks olla ja mis põhjusel oled tulnud. Seejärel kas siis suunatakse istuma ja ootama konsultanti või aidatakse ise. Mingid piletiautomaadid ja tund aega ootamist võid ära unustada. Ja neid aitajaid on seal mitmeid ja kui vaja tuleb tagant ruumidest juurde. Ei oota nagu jobu, et keegi su jaoks ometi aega leiaks. Seega igati positiivne kogemus.
Järgmiseks käiguks oli visiit kohaliku Marie hoonesse. Mu ema küsis sellepeale, et kes too veel on :D Pole kes vaid mis :D Eesti vaste vist oleks sellele kohale vallavalitsus?
No igatahes läksin kohale ja proovisin suhelda. Veidi sain ka, aga mitte seda mida kõike lootsin, Kuigi seal oli päris palju inimesi koos, siis inglise keeles suhelda oskas vaid üks neist ja seda paar sõna. No igatahes sain teada niipalju, et huviringid ja trennid on siin aastase lepinguga- avaldusega. Samuti öeldi, et lapsed võiks vabalt koolis käia kohalikus. Et hoolimata sellest, et siin pole kohanemisklasse, võtaks nad mu lapsed hea meelega vastu. Kuuldes, et oleme Eestist lisati ka kohe, et neil on seal koolis ka vene lapsi ja poola lapsi, kes ei osanud sõnagi prantsuse keelt ja juba 2 kuu möödudes rääkisid. Nüüd oleks vaja aga paberid täita. Ja jälle olen süüdi mina, kes oma kanaajuga laste sünnitunnistused Eestisse jättis. Ei tea miks ma arvasin, et ID kaart on parim asi ja ainus, mida vaja läheb.
No nüüd on siis veidi dilemma. Koduõppe juures meeldib mulle just see, et on võimalus valida kuna õppida ja kuna käia õues ja kuna magada poole lõunani või kasvõi planeerida sõitu Eestisse vms. No see lähtub minu mugavusest. Üks pool mündist.
Samas selge on see, et sõpru ja keelt ei tule ilma selle koolita siin. Lihtsalt väga raske on. Ehk siis peaks siiski nad kooli panema.
Samas kui juba eesti keeles on raske õpetada, siis mis saab veel prantsuse keeles. Minu eneseusk kõigub tugevalt :S Olen kuidagi põdejaks muutumas. Viimastel päevadel üha enam igas suunas.
Ja kuna siinne süsteem on hoopis teine, siis mu lapsed hakkaks käima täiesti eri koolides. Gretel kodu lähedal, nii ümbes pool kilomeetrit. Angelica aga teises ?külas? linnas? ...no igatahes kaugemal. Ja paari aasta pärast veel järgmises linnas.
Kui Angelica teatas, et ta ei taha ei saa ei tee ei viitsi jne. Siis nüüd kui Gretel minuga koos Marie juures ära käis ja rõõmsaks muutus, et saab kooli, siis teatas Angelica, et ta tahab ka . No mulle sobib.
Nüüd tuleb selgeks teha see, mis dokumente veel vaja on, et kooli astuda. Siin pidid olema lastel vist terviseraamatud vms. Peaks vaatama, et mis selle vaste siis oleks. Kooli sisseastumisel ikka vaja tervise dokumenti mingisugust. Pean ehk Eestist väljavõtte tellima...mingisuguse..mingis keeles ...vajab uurimist igatahes. Kes teab, võib julgelt mulle kirjutada.
Detsembri alguses hakkas meie kodus pihta jutt teemal kuidas Gretel jättis Eestisse maha oma lemmiku nuku ja tahab seda nüüd ja kohe kätte saada. Kuna tegemist oli suht vana ja päevinäinud nukuga, siis ei näinud selle saatmisel mõtet. Pakkusin hoopis uut. No ja suur oli mu üllatus kui ta teatas, et aga kuidas ta mängib nii häbi on. Tema saab uue ja vana nukk külmetab Eestis meie vanas kodus, et temal on nii kahju. No seebitasin sisi ikka, et ok vaatame poes, et äkki on midagi sobivat. Leidiski...ja loomulikult kõige kallima :D Need mis olid minumeelest ok...no temale ei meeldinud nägu, siis ei meeldinud juuksed, siis olid liiga pehmed, liiga kõvad, liiga suured, liiga väikesed... Igatahes valis ta välja just sellise nagu all pildil näha. Jõuluvana tõi :D Ja oh imet jõuluvana tõi nukule eraldi pakis ka sooja mütsi ja kindad. Nüüd on meil autos turvavööga kinnitatult kaasas alati veel üks beebi :D Ps. Siseinfo põhjal tean, et jõulumemmel oli seda mütsi ja kindakomplekti väga raske nukule kududa kuna nuku karp oli nii kinni, et tuli umbes kududa :D Aga sobis nagu valatult :D Nukk sööb ja pissib ja nohutab :D
Kui ma aga lootsin, et teema sellega ammendunud, siis eksisin. Kohe teatati, et oi kui armas, aga nüüd kui issi Eestisse läheb, siis saab mu vana ka ära tuua ja mul on siis kaks neid ja vana pole enam üksi ja kurb. Tundub, et nii saabki olema. Lapse võit 1:0
Mõni sõna ka sellest, mida oleme hakanud tegema rohkem kui varem. Nimelt sporti ja värskes õhus liikumist. Kuna temperatuur pole senini alla nulli läinud, siis näiteks käime iga päev rullikatega sõitmas. Sain kohalikust kasutatud asjade poest ka endale täiesti töökorras rulluisud väga ok hinnaga. Sportitarbed on küll sellised asjad, mida saab edukalt osta teise ringi poodidest. Sest mina ausaltöeldes ei näe mingit vahet. Probleem on ainult selles, et ma ei oska sõita. Ukerdan nii, et lapsed naeravad kõht kõveras. Ma kardan pidurdamist. No ei oska lihtsalt ja seega on mu käsutuses sile ja sirge maapind, ei mingeid languseid ega mägesid. Gretel aga on juba väga hea. Pidurdab nii, et peame piduri välja vahetama õigepea. Ainult narmad alles :D
Ja rulatame. Õigemini rulatasime sest üks õhtu ununes rula väljakule ja järgmine päev seda enam seal polnud. Arvasime, et ehk on, aga ei läinud nii hästi. Kahju muidugi, uus asi.
Ja mängime korvi ja jalkat. Nagu näha siis täiesti aus mäng :D
Lõpetuseks pilt ühest põõsast- puust. Ma ei tea, mis see on, aga ta õitseb praegu. Praegu....jaanuarikuus :D
Ja siis veel foto minu ühest lemmikvaatest. Vaata või silmad peast ära, ikka ei väsi :D Ja selleks on vaja minna vaid uksest välja ja sada meetrit kõndida :D
Ja otseülekanne akna tagant: hakkas just sadama lörtsi. Kell 10 homikul kohaliku aja järgi.
Kes jõudis lõpuni lugeda taas saab minult pika virtuaalse pai ja kiituse!
Tsau
Heihei!Kuna sattusin hoogu ja kommentaar sai üksjagu pikk, saatsin selle meiliga. Ja aitäh virtuaalse pai eest, polnudki Prantsusmaalt enne pai saanud :)
VastaKustutaTänan pika ja põhjaliku kommentaari eest. Ja eriti selle blogi aadressi eest kust olen saanud päris head informatsiooni viimastel päevadel seda lugedes!
Kustuta