Jõulud

Jõulud uuel maal tulid teistmoodi. Ilma lume ja verivorstita. Tegelt leidsime küll poest verivorsti ja ostsin, et proovida, aga see ei olnud see. Mingi plögade-plöga, ei ainsat kruupi ega liha. Nagu pasteet: sees mingi ollus. Lendasid prügikasti.

Kinkide soetamisega sain ühelepoole jõululaupäeva hommikul :D sest ikka tundus, et seda või teist võiks veel juurde soetada. Lapsed said sel aastal päris mitmeid huvitavaid asju.
Ja kuna nüüd me elame välismaal, siis teatati laste poolt, et jõuluvana toob pakid 25. detsembri hommikuks kuuse alla nagu filmi "Üksinda kodus" Kevinile. No nii siis juhtuski :D Välja arvatud selle erandiga, et 24. õhtul läks suureks virinaks, et no miks kohe ei võiks tulla jõuluvana sest nii kaua peab ootama. No käis :D
Nii umbes 5 minutit hiljem ja tõi ühe mängu ukse taha. No tegelikult loopisin kingipaki koos härra abikaasaga magamistoa aknast välja ja nii ta tiiru ümber maja jooksis ja uksele koputas, et siis sama kiirelt tagasi olla ja oma toast imestunud näoga välja tulla, et mis toimub. Mudased jalajäljed põrandal sai nagu muuseas kiirelt ära pestud :D See on tegelt nii naljakas kui palju eri trikke me oleme pidanud aastate jooksul tegema, et pakid toimetada kuidagi suure üllatuse ja kolinaga ukse taha, et säilitada põnevust. Kuigi hetkel on jõuluvanausku veel ainult Gretel, siis me siiski püüame kõigest väest. Ja teate kui hommikul ärgates mu sussi sees oleks komm, siis usuks ise ka . Jõulud mulle meeldivad ja üldse terve detsember.

Mis aga puutub jõulutundesse, siis vahel see on ja vahel üldse mitte. Kui tuli ühel ja sellel ainsal päeval maha lumi, siis nagu oli.

Sulas ära, nagu polnud jälle. Tõime kuuse, siis jälle tuli.....mmmm kui hea on kuuselõhn toas. Kamina äärel ripuvad sussid, iga hommik on seal mingi üllatus....jälle jõulutunne. Kui poeparklas jalutas vastu selline sõber , siis kaaaa :D

Jõuluõhtul ehk 24. detsembril olime niisama ja sõime.......spagette bolognese kastmega :D Ja väga hea oli...laste eritellimus :D Kõik olid rahul :D 
25. detsembri hommikul oli suur üllatus ja sagin meie kodus, sest kuuse alune oli pakke täis ja siis hakkasid pakkepaberid lendama :D

 Hoolimata poolunes olemisest olid näod umbes sellised nagu alloleval fotol. Teismelise padjanägu ma parem siia ülesse ei pane, muidu tuleb skandaal :D

 

Ja siis läks lahti. Üks õnnejoovastus teise järel :D

 

Mõistatamise koht, et mis küll saab olla nii suures pakis :D

Pakis oli kaherattaline rula, millega nüüd sõitmist harjutatakse usinalt. Püsti püsimine sel on suhteliselt keeruline, sõitmine mulle tundub, et lausa võimatu, aga issi näitas lastele ette, et täiesti teostatav. Mina kardan proovida kuna teadupärast pikkadel inimestel pidi kõrgem kukkumine olema :D

 

Järgneval fotol on üllatuskingitus Angelicalt Gretelile, mida tegime mitu päeva kahepeale seda Greteli eest varjates. Kujutate ette kui raske seda on teha kui kõik on koos peadpidi 24/7. Nägin internetis sellise mängulooma pilti ja tegime järele. Mina mõtlesin mustri välja ja Angelica heegeldas palju oskas. Lõpuks viimistlesime ja kohendasime ja sai päris äge. Me oleme rahul ja saaja oli ka .

Härra abikaasa vaatas seda fotot ja naeris vaid, et vaata jõulusokid, kamin ja tulbid keset talve koos kiikhobusega :D:D:D

 

Üks asi mida Gretel tahtis oli soengunukk. Teate selline nukk kellel keha pole, seisab laual ja teed talle soenguid. No ma ei suutnud leida nukku, kellel oleks olnud korralikud juuksed. Kõigil olid paar tutti pandud pealaele ja siis ilusti karbis laiali silutud nagu oleks kena. Tegelikkuses olid need nukud kiilakad ja mingeid punutisi ega muud teha ei saaks üldse. Mis soengunukk see kiilakas õieti on? Kiilaspäisus pole soeng. Vähemalt mitte tütarlaste jaoks :D Masendav. Ostsin siis lapsele paruka. On ise oma soengunukk. Tal juuste kasv on selline aeglasem ja ta pidevalt räägib, et tahaks pikki lokke. No sai siis. Ja oh kuidas meeldis. Mul lehvis mitu päeva elamises ringi just selline laps :D Värv polnud just kõige ilusam, aga selle kompenseerib juuste pikkus.

 

Ja teise osa ajast leiti, et minule kingitud suss-padi on hea ka nii kasutamiseks.  Muuseas seesama padjake oli mu laste üllatuskink mulle. Nad on teadupärast väga kursis sellega, milline külmavares ma olen. Abivalmid eks:D

 

 

 

Ja kes nüüd on jõudnud ja viitsinud selle postituse siiani ka läbi lugeda , need saavad teada, kuidas ja millise paki ma Eestist sain. Nimelt pani mul õde paki Eestist posti keset kõige suuremat jõulusagimist. Esmalt pidi ta seisma üsna kaua järjekorras ja siis selgus, et tema pakitud Kalevi pappkast pole sugugi sobilik rahvusvahelisele postisaadetisele. Nii ta läks ja pakkis selle lillepoest saadud paberisse ja seisis veel 45 minutit järjekorras, et see üle anda. Ja siis hakkas ootamine. Tahtsime tegelikult, et see jõuaks enne Angelica sünnipäeva või siis vähemalt jõuluks kohale kuna seal sees oli ka minu tellitud kraami. Käisime 10x päevas postkasti juures ja internetis kontrollimas, kas on paistmas pakiteade või kus pakk asub. Kahjuks peale Eestist väljasaatmist ei suutnud mina enam tuvastada selle asukohta. Ootasime, mis me ootasime....see üksainus pool tundi, mis me 22.detsember kodust ära käisime, oli kuller suutnud käia ja ära minna. Loomulikult selle lipiku avastasin ma postkastist võõraste ajalehtede vahelt 24.detsembri õhtul . Võite vaid ette kujutada kui vihale ajas. 

25. detsember ei lennanud siin maal lind ka . Samuti ei suutnud ma tuvastada, milline on see kuupäev, mil linnud uuesti lendama hakkavad ehk kuna asutused avatakse. Sai siis koba peale sõidetud 2 päeva jutti mitukümmend kilomeetrit enne kui paki kätte saime.

Koht kuhu pidi järele minema asus pehmelt öeldes karu p....sses. Kuskil nurga taga, ilma ühegi suunaviidata, firma nimeta, tänava nimeta, maja number peopesasuurune. GPS ütles, et seda kohta, mida otsin, maamunal pole. Olin juba loobumas ja sisestasin GPS-i kodu koorinaadid ja see suunas mind kapitaalsesse tupikusse, mingi angaari ette, ümberringi tühjus. Hakkasin juba kurjaks minema, et nüüd ei saa koju ka  kui angaarist astus välja mees, kes nägi mu käes kullerfirma lipikut ja kutsus edasi. Kohal ma olingi ja paki ma saingi. No alguses üritati mind loomulikult kahe võõra pakiga ära saata kuna nad ei suutnud mu nimest aru saada. Aga viimaks oli see käes :D Selline....tulnud küll pigem tõlla ja hobustega ja üle elanud paar pommitamist, mitte lennupostiga. :D

 

 

Aga hoolimata üleelamistest oli sisu terve ja lausa imeline. Oli asju, millest teadsin, oli ka täiesti üllatusi. Vot see oli see hetk......hetk kui tuli igatsus, segamini kurbuse ja ärevusega. Nii murdosa minutiks. Siis läks üle, sest pakk oli ikka nii oivaline. Kogu sisu siis siin:

 

No millest ma siis alustan. Vampiiri raamatud Angelicale minu õelt ja emalt ja minult nii sünnaks kui jõuluks. Kuna Videvik on meie peres igaõhtune film, mida vaadatakse, siis polnud erilist kahtlustki. Lisaks vaevas Angelicat viimasel ajal tugev kirjanduse igatsus ja lugemisvajadus. Seega kaks ühe hoobiga. Tegelikult kolm, sest ma armastan ka hullupööra lugeda ja ma kavatsen need ette võtta õige pea :D

Kaka ja kevad ning Muinasjuturaamat Gretelile jõuluks. Kaka ja kevad on Gretelil ka kohustuslik kirjandus ja seega oli hea mõte see soetada. Neid raamatuid, mida ta peab lugema on tegelikult veel, aga kuna siin ei ole võimalik neid osta, siis õpetaja väga sellest reeglist kinni ei pea ja me loeme seda, mida õnnestub saada. Käsitööajakirju ja detsembri Kodu ja aed.....mmmmm mõnuuuus :D Maitseelamusi Kalevilt :D Lapsed sõid ja kinnitasid, et maailma parim šokolaad ja seda võib aga juurde saata. No otseloomulikult kohvi...minu kohvi. See pakk rändas peitu ja joon seda vaid mina. Härra ei saa.  Seal pisikestes pakikestes on taas piparkoogi maitseine ja glöggi maitseiane. No see oli küll üllatus. Nimelt ma virisesin siin üksõhtu õele, et tahaks nii hõõgveini, eriti kui leiaks alkoholivaba nagu Eestis on Gutta firmal. Imehää. Siin ma pole leidnud või pole osanud otsida. Nüüd saan ise teha.

Ja no kindlasti minu jaoks oli üks uurimaid üllatusi kink mulle ehk raamat, mille pealkiri mind kohe autos pakki lahti tehes naerma ajas.  Selles kingis on väga hästi esindatud meie perekonna huumorisoon,mis pole alati kõigile väga arusaadav, küll aga meile kui asjaosalistele. Raamat tundub olevat väga lahe, lugesin seda paaril esimesel päeval lause haaval kuna muidu saab liiga kiiresti otsa. Nüüd olen lugenud nii umbes veerand ja tõesti on hea raamat. Nii oma retseptide kui muu humoorika teksti poolest. Raamat siis selline. Läheb väga hästi praeguse olukorraga, nii sellega et olen poolenisti prantslanna kui sellega, et selle pideva baguette söömistega on tõsiselt liiale mindud siia kolimisest saadik ja aeg on hakata sööma nii nagu pealkiri ütleb :D

 

Selleks korraks kõik, aga varsti taas, sest jutuainet jätkub. Järgmises loos mainin kindlasti ära selle, kuidas ma pangas käisin nii, et naera või piss püksi kui asi tegelikult nii sigakeeruline poleks. Bürokraatia ruulib!

 

 

Kena tiksumist!