Ootan tuult, olen laev, mis on eksinud teelt.....

Teate küll ju seda lugu. Ansambel Jam laulis seda aastaid tagasi ja oli väga popppp. Tegelt olen kohvinäljas eestlane, kes ootab pakki, milles on minu lemmik Pauligi kohvipakk ja eestikeelsed jõuluajakirjad. Loodetavasti jõuab kohale ka. Minuga on lihtsalt see lugu, et ei maitse ükski teine kohv kui ainult see pruunis pakis Paulig Classic.

Asi pole sugugi selles, et ma olen nüüd Prantsusmaal ja siin pole midagi. Eestis ka ei ole midagi muud, mis mulle maitseks kui ainult see üks ja ainus. Ostsin mingisuguse kohalikust poest, aga no andke andeks vabandage väga...fuuuuhhh. No ja ajakirjad. Neid ma ootan ka väga. Õde, kes mulle paki kokku klopsis, tegi enne saatmist kvaliteedikontrolli ja ütles, et väga hea kraam. Seega on teel siia üks mõnus ports lugemist. Ja loomulikult lastele Kumakese ristsõnad. Piparkoogimaitseaine tellisin ka. Selgus ju eelmise postituse tulemusena, et siin pole piparkoogikultuuri eriti. Kindel on aga see, et tegemata nad ei jää. Küll ma ära õpin selle kunsti :D Ja kuna selgub, et siin maal on ka ikka käsitööhuvilisi, kes soovivad mu loomingut soetada, siis paluti mul teha koduleht, kus saaks näha asju, mida ma teen. Seega tegelen nüüd ühe ülevaatliku kodulehe tegemisega. Ps. Jube väsimus on peal. Kogu aeg. Ei teegi nagu eriti midagi, aga ärgates on ka tunne nagu oleks peksa saanud. Kell 2 päeval keeraks uuesti magama juba. Vastik. Päikest pole mitu päeva olnud juba, võibolla sellest.