teisipäev, 27. november 2012
Metsa see va koduõpe
Kopp on ees. No nii täiega siiber, et ise ka ei usu. Arvasin, et mul on tublid lapsed ja, et kõik sujub ja asi on lihtne. Muudkui õpime ja saame hindeid ja voilaa. Tegelikkus on aga see, et ei ole meile saadetud siiani õppekava, mille järgi õppida. Pole meile pooled õpetajad siiani kirjutanud, kuidas toimub hindamine ja mida nad soovivad saada meilt. Osad ei saa kirju kätte kuna nad ei kasutatavat kooli kodulehel olevates kontaktides olevaid meiliaadresse. No tere tali. Mis see minu asi peaks olema. Mida neid üldse siis panna sinna üles kui neid ei loeta.
Ja siis dikteeritakse meile kuna me peame minema Eestisse tasemetöödeks või mingiteks vastamisteks. Mul on hari punane. Laps ei suuda ega peagi suutma oodata nädalate viisi seda momenti arvuti taga kui õpetaja suvatseb tulla skype tegema kontroltööd, mida muide on teised juba teinud kolmes teemas.
Stress on ja mitte vaid minul, lastel ka.
No ma ei pea normaalseks, et kehalises peab tegema laps 12 lk pika referaadi teemal Minu lemmik sportlane. Nad ei oska veel kirjutadagi ja selline töö ja veel arvutis dokumendina.Hetkel õpivad 2. klassi lapsed kaashäälikuühendit alles ja teevad 4 lauselisi etteütluseid.
Ja muide neid referaate pole vaja teha vaid ühel lapsel vaid mõlemil. Väiksemal ehk 2. klassi lapsel 2 tk ja suuremal ehk 6. klassi lapsel 3 tk. Ja kui algul oli jutt, et see on poolaasta peale, siis nüüd avastati, et kuna meie kolimine lükkus kooliveerandi võrra edasi, siis jääb see praeguse veerandi peale teha.
Seega 8 aastane laps peab kirjutama kokku sporditeemalisi referaate 24 lk. Tore jama küll.
Kuna õppekavasid pole, siis proovime e- kooli vahendusel jälgida kui kaugel õppetööga ollakse. Veidi isegi õnnestub, aga vahel avastame selliseid kodutöid nagu : lõpeta harjutused vihikus! Ja seda eriti matemaatikas. Ja seda juhtub nii tihti. Seega mida lõpetada ja mis teemas...ei tea. Lisaks avastame suht tihti, et edasi mindud kunagi vahepeal mingi 3 teemat ilma, et meil oleks õrna aimugi sellest. Siis võta ruttu järgi teemasid ja õpikud lendavad üle peade.
Just paar minutit tagasi mata töövihik lendas kaarega toa teise otsa ja siin on üks kuri laps, kes ei pidavat oma sõnul enam kunagi midagi õppima.
Lisaks olen ma avastanud, et õpikutes on nii palju jura, et ise ka ei usu. Ma pole küll õppinud pedagoog, aga ma olen koolis käinud ja isegi kõrgkooli lõpetanud ja no sorry, aga kõike seda jama pole küll vaja.
Ja vot selle üle on küll hea meel, et vahel ma saan valida ja osa sellest jamast läbi võtmata jätta nendega.
Ja nüüd pakime end riidesse ja lähme vaatame siia kodu lähedale ühte huvikeskusesse, mille uksel oli silt et seal käivad kohalikud lapsed aega veetmas. Ehk saame ometi lapsed midagi tegema, et teineteise kõrid jääksid närimata. Ja minul närvivapustus saamata, sest nad ajavad mind viimasel ajal hulluks oma jagelemisega.
Muidugi võib ka juhtuda, et astun sisse sinna ja keegi ei oska inglise keelt ja siis saab keeruline olema, sest minule prantsuse keel pole ka üleöö suhu tulnud :D
Eks näis ja varsti saate ka teie teada :D
Sau
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Sa oled lihtsalt võrratu! Lugesin ja (vabandan) naer tuli peale! Mitte sellepärast, et ma naeraks teie tüütu olukorra üle vaid lihtsalt sellepärast, et Sinu emotsioon oli nii ehe ja nii ausalt kirja pandud! Ma kujutan seda nii hästi ette! Tõesti! Vanduma ajaks selline olukord!
VastaKustutaMina ei suudaks koduõpetaja olla. Ma teadsin seda juba ette ja ei hakanud seda varianti isegi mitte kaaluma, kui me siia kolisime. Tegime lihtsalt Eestis kooli avalduse, et palume laps ajutiselt kooli nimekirjast eemaldada ja kui nüüd tagasi kolime, siis laps läheb ja käib seal koolis edasi. Eks tal alguses raske saab olema, aga ma leian, et kui ta siin täiesti tavalises Inglise koolis hästi hakkama saab, siis tagasi harjuda on palju lihtsam.
Küsin lihtsalt huvi pärast, et miks te tüdrukute kohalikku kooli panemist ei kaalunud? Nad saaksid keele selgeks ja Sul oleksid ka närvid vähem krussis :) Või olete seal ainult lühikest aega ja sellepärast ei tundunud asi mõttekas?
Edu referaatide vorpimisel! Päris haige ikka, kui mõtlema hakata. Tundub, et õpetajatel on lihtsalt vaja märki maha või nad eeldavad, et eks Sina selle asja valmis kirjutad. Päris jabur ikka! Parem võiks kehalise õps nõuda mingit tunnistust, et laps on kuskil trennis käinud vms. Oijah.
Olge vaprad! Tervitused ka!
Eva
Minu poiss (6. klass) oli ka ühe veerandi koduõppel - enne Saksamaale tulekut. Seda põhiliselt koolikiusamise- ja vägivalla tõttu. Saksamaal on aga koduõpe keelatud ja kõik siin elavad lapsed on kohustatud koolis käima :)
VastaKustutaMäletan, et referaate anti meile vist lõppkokkuvõttes 8 aines teha :D Iseenesest ju tore midagi uurida ja sellest kokkuvõtteid teha, aga ma tean mismoodi Raido neid tegi: copy&paste ja valmis. Sain ta vähemalt nii kaugele, et ta kasutas erinevaid allikaid, mitte ainult wikipeedia ja kõik :D
Seal mingeid integratsioonikeskusi vms ei ole? Las suhtlevad hästi palju teiste lastega, siis hakkab keel ka külge ja varsti saavad juba kohalikku kooli minna.
Niikaua võid ju jah e-kooli abiga järge pidada, vahet pole kui mõned ülesanded tegemata jäävad. Ainult rahu :)
Ohsaraks...no see oli töepoolest otse hingest ;-) Ja väga hea, anna aga tuld. Peabki iseennast tühjaks kribama, siis jaksad teisi ka aidata!
VastaKustutaTiba keeruline jah see värk. Kui kaua Sa jaksad niiviisi? Kui pikemaks plaanite jääda, siis oleks vist töepoolest hea, kui plikad mingi hetk kohalikku kooli läheksid (???? Aga kui ainult aastakese, siis vist punnitad niiviisi edasi.
Oehhh, ole igatahes vapper ja hoia meid oma seiklustega kursis. Ja anna plikadele ka meie poolt hunnik tervitusi edasi!
Oeh, ma kirjutasin siia pika kommentaari aga sõrm vääratas ja kõik kadus ära :(
VastaKustutaKõige pealt siis tere Jane!
Ma lugesin seda su koduõppe asja ja mõtlesin, et ma vist ei saaks ka OMA lapse õpetamisega kodus hakkama. Kellegi teise lapse või laste õpetamisega küll aga oma lapsega oleks mul kohe kindlasti vähem kannatust :) Ja endal mul on plaan Gretat Eesti kooli kava järgi õpetama hakata kui ta 7 aastaseks saab. Siis on ta juba vaat et 3 aastat siin koolis käinud ja lugema-kirjutama õppinud seega lootust on, et eesti keeles lugema õppimine ei viiks lapsel juhtmeid sassi :)
Ma hakkasin mõtlema, et kas sul ei tasuks lapstele ise lihtsalt õpikute järgi konseptid selgeks õpetada ja mitte nii täpselt järgida mida nad iga päev Eesti koolitunnis teevad?
Ma olen kindel, et nende õppimiseks läheks teil koduõppes palju vähem aega kui sama asja õppides koolis käies. 2 klassis ei ole asjad ju veel nii keerulised, et täiskasvanul käiks üle pea ja ma olen kindel, et sa suudaksid vahet teha mis on tähtis ja mis mitte. Päeva lõpuks on ju tähtis, et su lapsed teaks peamist ja ei oleks teistest maha jäänud kui tagasi lähevad, kas nad nüüd igat lehekülge peast teavad see ei ole ju tegelikult üldse tähtis.
Kui aus olla siis ma küll ei tea midagi Eesti koolidest ja nende õppekavast kuna ma olen nii pikka aega välismaal elanud seega vabandan kui täiesti mõtetut juttu siin ajan :)
Ma ei tea kas see aitaks või kas sa tead kedagi kes Eestis lapsi koduõppel kasvatavad aga kui sa tahad siis ma võin sulle ühe sellise inimese blogi lingi anda. Võib olla oskab ta sulle mingeid häid nippe anda või sind kuidagi aidata. Mul on tunne , et tal lapsed sinu laste vanused.
Link on siin
http://koduoppur.blogspot.co.uk
Jõudu sullle ja jään uusi postitusi ootama :)
Aga kallis hing, mine kribinal-krabinal kohalikku mairie'sse ning pane oma lapsed kohalikku kooli. Minu siiras kogemus: ilma igasuguse vaevata olen lastele saanud õnneliku lapsepõlve. Kodus oleme vaid eesti keelt juurde õppinud.
VastaKustutaHeh... väga tuttavad emotsioonid. Mul käis asi samamoodi üle pea enda esimesel koduõppeaastal. Ja polnud veel ka kolimisestressi.
VastaKustutaÜks variant on muidugi panna lapsed kohalikku kooli - keel ja kiiremini tekkiv sõpruskond selle koha pealt plussiks muidugi.
Teine alternatiiv, kui ikkagi koduõppega jätkamise peale mõelda, on vahetada kooli. Sest usu mind - suur osa sinu stressist hetkel tuleb kooli nõudmistest, mis mitte igas koolis nii mõistusevastased ei ole. Ja kooli saab vahetada ka poole aasta pealt. Minu sügav soovitus on suhelda Rakvere Vanalinna kooliga - neil on eraldi koduõppe koordinaator, kes on tegelikult ka ise koduõpet tegev ema. Usu mind - nendega saad palju mõistlikumalt asju ajada kui tavakooliga ja stressi oluliselt vähem.
Ja kui mingeid muresid-küsimusi, siis võid ühendus võtta.. oppurid@gmail.com
Meil läks algsest stressist hoolimata lõpuks koduõppega hästi ja praegu on elu suurepärane... aga see muidugi ei tähenda, et kõik peaksid koduõpet tegema. Eks ise tunneta ja vaata, mis teie perele mingil ajahetkel sobib.
Tänan tagasiside eest. Proovime järjel püsida vaikselt ikka. Kooli nõudmised jah on siin hetkel päris hullud, eriti hulluks läks asi detsembri viimastel nädalatel kui õpetajad avastasid, et nüüd on hindeid vaja. Siis tegime töid nii, et ööl ja päeval. Praegu õnneks vaheaeg :D
KustutaVäike vihje selle kohta, kuidas on teiste põhimõtetega kooli alt võimalik.
KustutaMeil ei ole kontrolltöid. Meil ei ole referaate. Meil ei ole hindeid. Meil ei ole õpetajapoolseid ettekirjutusi ja tähtaegu.
Meil on see, et oleme õpetajaga kokku leppinud põhimõttelised teemad, millega tegeleme (sisuliselt siis riikliku õppekava järgi valdkonnad). No need on ju suht lihtsad, eriti algklassis - liitmine-lahutamine, lugemine-kirjutamine jne. Kuidas täpselt me nendega tegeleme ja mis tunnil-päeval-nädalal-kuul, see on puhtalt meie peresisene teema. Õpetajalt saame vajadusel nõu ja infot, kuidas nemad mingeid asju on metoodiliselt õpetanud. Ja paar korda aastas siis anname aru ja näitame ette, mida me vahepeal teinud oleme. Põhiinfoks siis laste poolt kirjutatud-joonistatud materjalid ning vestlus õpetajaga. Esimesel aastal saatsin ka iga veerand pikki kirjeldusi, et mis teemasid oleme läbi võtnud ja kuidas millegagi seisud on. See oli õpetajatele piisav, et meid usaldama hakata ja nüüd pole enam neid pikki traktaate edasi saatnud.
Nii et on võimalik palju-palju lihtsamalt. Ja see on hoopis teine hingamine. Ja kui ei ole kooli pealt pealesurutud asjade tegemise stressi, siis läheb ka kodune õhkkond ja laste omavaheline suhtlemine mõnusamaks. Reaalne kogemus nii vähemalt näitab.
Jaksu :)