esmaspäev, 19. november 2012

Järg filmile Eestlanna Pariisis ehk ullike Prantsusmaal

Oli vist ääretult naiivne arvata, et kui tahad näha teleprogramme ja maksad selle eest iga kuu päris ilusa summa, siis tullakse seadistama sulle seda firma kulul. Ei, see pole nii. Eestis võib olla, aga siin pole. Ja sellest sain aru eile kui sain arve, mis oli 3x suurem kui oli arvestatud. Selle põhjuseni jõudisin peale poolt tundi arvutis googledoxis 6 lk pikkuse arve tõlkimist. Ei olnud meeldiv üllatus. Teine asi, milleni mu mõistus jõudis oli see, et varsti on jõulud. Ise nagu ei saanud arugi. No me pole ju lund näinud sel aastal, järelikult on jõulud kaugel. Mis aga toimub poodides....jõulukaupa ostetakse hunnikutes, kinke, pakke jne. Ja siis keset Carrefouri seistes ja seda melu vaadates jõudis kohale....et mul pole aimu ka , mis selle aasta jõulud toovad. Eestis ma teadsin: lähen iga aasta lastega majast välja, lõikan aia äärest oma hekist kuuse ja paneme selle teisele korrusele, siis kui ise tahame, kasvõi 1. detsembril. Võtan karbist jõuluehted, mis kapis seisavad ja kaunistame kodu. Teeme piparkooke, kasvõi iga päev. Käime maal ja jagame kinke... Siin ma ei tea midagi kuuskedest, ehteid meil pole, piparkooke...kas üldse siin tehakse? Tuttavaid pole. Kinkidest ei tea miskist. Täna on täielik vinguviiul olla, porisen ja täiega masser on peal. Läheb üle, tean. Mul iga kuu oma vinguviiuli päevad, kus olen täielik pind pees... Midagi positiivset ka. Tutvusime ühe toreda perega. Lapsed said üle pika aja teiste lastega mängida ja kui alguses 30 minutit oli keelebarjäär, siis edasi oli suur mängutuhin ja lõbu laialt. Käte ja jalgadega suudeti kõik ära selgitada mis vaja ning lõbu jätkus pikalt :D PS. Jätkuvalt teen iga hommik peale ärkamist magamistoa akna lahti ja kuulan kuidas lained laksuvad ja olen sellest täielikus vaimustuses. Nii mõnus. Eriti just hommikul kui vaikus ja autod veel ei vura ringi. Kajakad ja lainemühin....mmmmmm. Oleme siin olnud täpselt 30 päeva.
Ja mul pole õrna aimu, miks mu tekst tuli kõik ilma ühegi vahe, taandrea ja lõiguta kuigi proovisin seda mitu korda parandada. urrrrr....

2 kommentaari:

  1. No tere-tere vinguviiul ;-) Ja miks ka mitte, onju?! Aeg-ajalt lausa peab natuke niuksuma, muidu läheb elu liiga ilusaks kätte :-)
    Aga, kui nüüd veidi tösisemalt, siis jöulud las tulla häSti rahulikult, lausa filosoofiliselt...vaata, mis toimub, kuula, nuusuta. Meie näiteks mingist jöuluhullusest küll osa ei vöta ja ga see siin mingi rahvuslik eripära pole. Igaüks omamoodi. Piparkooke nagu kodus siin ei tehta, küll aga müüakse ohtralt toda pain d'épice, mis on siis köigi jöulumaitseainetega tehtud magus sai...mina teen piparkoogitaigna ise (mitte et ta nüüd eriti imehea oleks, aga asja ajab ära) Kuuse ostame mönest suuremast aianduspoest.
    Päkakpikud käivad, jöuluvana ka :-)

    Nii et ahhoi ja ikka edasi!

    VastaKustuta
  2. Peaks ka ise tegemise ära õppima. Olen juba mitu aastat vaatanud poes taigna hinda ja seda palju meil jõulude eel ja järel seda kulub ja mõelnud, et peaks proovima ise. Äkki saaks parem, soodsam ja tervislikum, Seni on asi laiskuse ja oskamatuse taha jäänud. Nüüd aga on ju lausa karjuv vajadus :D

    Päkapikud tulevad meile ka :D Vaatan juba mitu päeva meie kaminat ja mõtlen, et no kui varem polnud jõulusokke kuskile riputada, siis nüüd kui meil on oma avatud kamin, oleks lausa patt see unistus teoks tegemata jätta. Et reas ripuks kogu pere jõulusokid, millest hommikul üllatusi leida.

    Läkski vist tuju sips paremaks :D

    VastaKustuta