Esiteks ära sa kunagi mõtle, et lähed ära puhkama ja tagasi tulles ei oota sind midagi, mis kapitaalselt elu pahupidi pöörab. Ok, tegelikult oli see oma süü, aga ikkagi mitte seetõttu vähem ebameeldiv.
Hakkasime Eestist tagasi sõitma reede hommikul kell 9. Pean mainima, et see sõit oli ilgelt pikk ja tüütu. Kuigi tee oli sama pikk nagu alati mängis rolli vast see, et tegemist oli juba kolmanda korraga, mil meil see ca 2700 km läbi tuli roolida. Ei teinud asja kergemaks ka see, et me saime kordamööda roolis olla. Nii kohutav väsimus tuli peale, et sure või maha. Juba peale 1000 km läbimist oli tunne, et vot enam ei taha ei saa ei suuda. No kohal me oleme, seega suutsime.
Reisi kõige ärevam koht oli muidugi see, mil ma sõitsin enda arvates piisava koguse bensiiniga kui ühtäkki seier kolks põhja kukkus ja näitas et sõita saab veel 60 km. Seda pole kunagi olnud, tavaliselt kukub seier punasele ja saab sõita veel 120 km vähemalt. Lubage mainida, et ma olin roolis ise ja nii Gretel kui härra Abikaasa magasid. Olukord läks veidi ärevaks. Olime Poolas. Sõidan ja ei ühtegi bensukat. Mitte ainumastki. Kilomeetrid tablool aina vähenevad. Ei julgenud öelda ka ,et härra ärgake üles, me jääme keset Poola teed pilkases pimeduses kohe tühja paagiga seisma. No arvasin ma et olukord laheneb. Mismõttes pole ühtegi bensukat? Jõudsin kiirtee maksupunkti, kus härra Abikaasa tegi silmad lahti, et mis toimub? Mis siin ikka toimub, ma sosistasin, et tead oleme suht pasas sest kütust pole ja tanklat veel vähem. Küsisin maksuputka töötajalt, et kus on lähim tankla. Pidi olema 15 km pärast. Auto kompuuter näitas, et sõita saab veel 13 km. Härra Herilane oli pehmelt öeldes raevus. Sõitsime siis ökonoomselt. Kõik välja lülitatud, stabiilse 80-90ga, et ehk veame välja.
Silt: bensukas 10 km ( kompuutril mul 10 km saab veel sõita)
silt: bensukas 5 km (kompuutril 4 km)
Bensukas : 500m (1 km)
Bensukas kohal : kompuutril ees 0.
Tanklas oli vist happy hour :D Kohutav autoderivi. Sõitsime võimalikult tankuri juurde, et kui auto enne otsad annab kui järjekord meieni jõuab, siis lükkame ise kohale.
Selgus, et olimegi saksa piiri ääres ning tundub, et Poolas tankimas käimine on popp. Hind on odavam.
Edasi enam üllatusi ei tulnud, kui välja arvata see, et auto hakkas mingil põhjusel võtma 2l/100km kohta rohkem kütust. Ei teagi, kas odav poolakas ongi selline, et läbid vähem kilomeetreid või asi milleski muus.
Kohale jõudes oli ilm ilus. Sooja 28 kraadi. Järv sillerdas helesiniselt nagu ookean. Väsinud, aga kodus. Keerasime ukse lukust lahti ja avastasime, et ämblikud olid üle elamise võrgud pununud. Täiesti hull. Härra käis ees ja rajas teed :D Mina seisin õues ja mõtlesin, kas üldse tuppa minna. Läksin. Koos tolmuimejaga, millega kõik võrgud ja nende asukad ka kadusid.
Kodus on hea. See on nüüd see teema, millel pean pikemalt peatuma, aga ehk järgmises postituses. No selle teemaga, et nüüd on nagu kaks kodu tõesti kus on hea. Enne ma seda nii hästi ei tajunud, küll aga nüüd tagasi olles.
Otsustasin, et lülitan arvuti sisse ja ühendan netti kui selgus, et : meil pole ei netti, ei telefone, mis töötaks, ei telekat.
Kokkuvõtvalt, siis kogu meie Orange kodupakett.
Peale postkasti tühjendamist ja miljoni kirja avamist oli selge ka miks. Kuna me ei sõlminud otsekorraldust ja arveid kätte ei saanud selle kuu jooksul, siis olid need tasumata ja kõik teenused suletud. Ok, saan sellest aru. Meie süü. Aga kõik see mis järgnes, oli lausa troppide tropp olukord.
Kui sa oled Eestis ja juhtub, et liinid suletakse, siis sa logid netipanka ja maksad ära. Teenus avatakse suht kohe. Kui sa ei saa netipanka, siis lähed esindusse ja teenus avatakse.
Kui sa oled Prantsusmaal, siis peksa pead vastu seina ja looda, et saadud sädemetest tuleb netivõrk.
Variandid:
1) Logi nende kodulehele ja maksa arve---ei saa, sest sul pole netti.
2) Logi netipanka ja maksa arve----ei saa sest sul pole netti
3) Mine kohalikku mc donaldsisse ja logi netipanka ja maksa arve----ei saa, sest selleks et teha makse saadetakse sulle kontrollkood telefonile, mida aga ei saa kätte sest su telefon on ju suletud
4) proovi sisestada oma teise telefoni number, et see kood saada----ei saa, sest see pole su kontaktandmetega vastavuses
5) proovi kontaktandmeid muuta---ei saa, sest need tuleb kinnitada pangas kohapeal
Juhe koos...ei veel...aga varsti :D
6) mine klienditeenindusse ja küsi, kas saaks arvet tasuda, maksekorraldus on ju näpus----ei saa, sest nad ei tegele sellega, teatavad et helista klienditeenindusse
7) helista inglise keelsesse klienditeenindusse ja räägi mure ära_---kõik ilus ja kena ja arusaadav, kuni selleni, et ühendatakse sind finantsosakonnaga, milles vastab puruprantslasest tädi, et teda vabsee ei huvita ja ta muide ei räägi inglise keelt ka (Inglise keelt rääkivate klientide tugitelefonil!!!!!!)
8) saada arve neile postiga ja oota ca 2 nädalat kuni nad selle kätte saavad----ei sobi, mul on seda kiiremini vaja
9) helista otse maksetelefonil----helistasin, sittagi ei saa aru....vali 1 või vali 2 ja vali 1 ja vali 2 ...krt ma tahan ju teile raha anda! võtke ometi see vastu!
10) leia keegi tuttav kohalik, kes on imekombel mitte kuskile puhkama ära sõitnud ja aitab sind hädast välja-----õnnestus, nii umbes neljanda või viienda isiku sain kätte
Edasi oli tema poolt 30 sekundit helistamist, mille käigus tuli telefoni toksida: oma telefoninumber, krediitkaardiandmeid hunnik ja makse oli tehtud. Lihtne või mis :D Lisati vaid, et teenuse taastamisele võib kuluda kuni 72 tundi. No parem ikka kui 2 nädalat või mis?
Telefon avati ca 1 tunni pärast. Telekas hakkas tööle järgmisel päeval punkt kell 12. Internetti ootasime kolmanda päevani ja hommikul kell 9 oli see ka töökorras.
Jess.
Oleksin võinud abilise läbi musutada, nii hea meel oli. Hoidusin tagasi, see poleks vist meeldinud ei minu härrale, ega abilise abikaasale :D Piirdusin maani kummarduste ja sõnalise tänulaviiniga.
Vahepeal käisin veel autoga ülevaatusel. See oli ka üks põhjus, miks pidime tagasi tulema just nüüd. Teine põhjus muidugi härra töökohustused.
Kuna meil eelmisel ülevaatusel oli midagi nipet-näpet korrats ära, siis saime ajutise peale. See tähendas, aga et sõita võib 2 kuud ja tuleb korduvale minna. Eestis lõi härra Abikaasa auto läikima, lasi kõik korda teha. Kuna aga see 2 kuud sai täis pühapäeval ja siis ülevaatusele ei saa, aga me jõudsime laupäeval just siis kui ülevaatus suleti, siis esmaspäeval selgus, et peame tegema uue täieliku ülevaatuse ja maksma uuesti kogu summa. 77 eurot. Muidu oleks läinud 5 euri.
Istusin ooteruumis ja hoidsin hinge kinni, et oleks nüüd kõik korras. Ülevaatuse mehed muudkui siblisid mööda ja muudkui naeratasid. Ei osanudki välja lugeda, kas sellest et kõik on korras või sellest et on ikka loll tädi ja tuleb oma bemmiga siia uuesti läbi kukkuma.
Ei kukkunud. Kõik oli ideaalses korras ja meie 1999 aasta bemm sai preemiaks 2 aastat ülevaatust. Ma ei osanud sellest isegi unistada, kuna Eestis saab ju 2 aastat peale vaid auto, mis on alla 10 aasta vana. Seega meie oma poleks seal elus kvalifikatseerunud.
Härra Ülevaataja kleepis esiklaasile 2 aastat ülevaatust tõendava kleebise, soovis õnne ja head päeva.
Elu on lill!
Tänaseks kõik. Mainin vaid seda, et tagasi tulime me hetkel kolmekesi. Angelica on Eestis oma onu pere juures. Mis saab edasi näitab aeg. Lood on segasemad kui kunagi varem.
Tsauka
Ahjaa. Kui termomeeter üleeile küündis 34-35 kraadini, siis üleeile õhtul hakkas õues toimuma midagi, mida ma kunagi pole varem näinud, ei Eestis, ei siin.
Nimelt tuli pimedas taevas äkitselt selline välk, et jää või pimedaks. Aga mis oli selle juures kummaline, oli see et väljas valitses haudvaikus. Mitte ainsat mürinat. Nagu virmalised, aga ilma värvideta :D
No läksime magama siis nagu vilkurite taustal :D Paar tundi hiljem tuli ka hääl, selline et kargasin voodist püsti, et kus plahvatas :D Ma pole kunagi sellist välgutamist näinud, see oli alles vaatemäng. Nagu keegi klõpsutaks laelampi pimedas toas, aga nii kiiresti, et isegi ei tunneta kuna on valge või pime, sest silmad ei saa enam aru :D
Tõmbasin meie raudsed väliskardinad ette ja lootsin, et kui ärkan on maja alles ja ma ei maga oma voodis avatud vaatega kuristikule või kuidas neis maailmalõpufilmides ongi. Hommikul oli väljas kergelt vihmane, aga soe. Maja oli alles.
Kena neljapäeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar