reede, 29. märts 2013

College...lõpuks ometi teine laps ka kooli

Hoiatan ette, et tulemas on kohutaval hulgal koolijuttu. :D Ja seda ka et kuupäevad väga ei klapi kuna olen seda postitust kirjutanud juba kokku nädal aega  jupitades :D

Kolm päeva tagasi potsatas meie postkasti viimaks kiri, mida oleme oodanud 7 nädalat lubatud 3 asemel. Ja seda ka vaid sellepärast, et ise hakkasime helistama, et mis toimub.

Eile kell 13. 45 oli meil kokkulepitud kohtumine elukohajärgses keskastme koolis ehk siinmaal siis nimetusega college. College Theodore Monod , uhke nimi eks :D

Nagu minu puhul alati, siis kõik asjad jäid viimasele minutile ja üksi minnes oleksin kindlasti hiljaks jäänud. Minu õnneks oli meiega kaasa kutsutud üks tuttav tõlkijaks ja tõesti tänu jumalale, sest kõik see mis järgnes.....ma oleks sinna surnud ja maha maetud olnud kui oleks üksi pidanud selle asja ära tegema.

Lubage kohe ära mainida, et kunagi...no ehk järgmisel sajandil kui prantslased ükskord taipavad, et paberimajandus on halb ja keelulise asemel saaks ka asju ajada lihtsalt...küll nad siis alles tunnevad end lollilt :D
Paberid, paberid, paberid...süsteem 1, süsteem 2, süsteem 3 jne jne. Nüüd aga kõigest pikalt ja lähemalt.

Kohtusime ühe sümpaatse naisterahvaga. Ärge küsige, kes see täpsemalt oli, ma ei tea. Selles koolis on iga erineva asja jaoks oma inimene. Eesti koolis ajab asja direktor, õppealajuhataja ja sekretär. Siin on miljon eri ametinimetust, kes millega tegeleb.

Kuna ma olen ise selle infoga hädas olnud nagu mustlane mädas, siis ma kirjutan kohe pikalt ja laialt kuidas asjad siinmaal käivad. Süsteem on kaardinaalselt erinev ja oh kuidas ma oleksin igatsenud kuskilt sellist ülevaadet eesti keeles. Hetkel olen ma selle kõik omal nahal läbi teinud ja teada saanud. Loodetavasti kunagi keegi saab mu jutust ka abi.
Alloleval joonisel on siis ära toodud prantsuse koolisüsteemi erinevad astmed. Vasakul tulbas jookseb ülevalt alla lapse vanus. Probleem aga tekib sisse sellest, et siin maal läheb laps meie mõistes 1. klassi juba 6 aastaselt. Sellest ka käärid meie pere hetkelises klassinumbris ja hariduse erinevus. Gretel näiteks sai eelmisel nädalal lambist kätte paberi sadade omavahel korrutamises kuigi Eesti süsteemi järgi alles korrutamise õppimine algas. Asjad on teisiti.
Seega Gretel on vastavalt tabelile oma vanuse tõttu 8 aastasena cours elementaire niveau 2, Eesti mõistes kolmandas klassis. Õnneks suurem osa ajast nad arvestavad sellega, et ta ei saa teha asju teistega samas tempos ja mahus.


Aga edasi ikka eilsest päevast. Pandi meid kenasti laua taha istuma ja vaadati üle Angelica testi tulemused. Mainin siis ära, et ta on 13 ja oma vanuselt peaks minema klassi quatrieme , Eesti mõistes siis 8. klass. Kuna aga ta sünnipäev on detsembri kuus ja Eesti seadus ütleb, et kel on oktoobri lõpust edasi sünnipäev, see ei saa kooli minna varem. Ehk ta läks kooli  ja sai peale seda 8 aastaseks. Siin olid lapsed juba selleks ajaks 2 aastat koolis pidanud käima. Sellest ka suured "käärid".

Test näitas aga, et tal on oma siinsetele eakaaslastele vastavad teadmised, isegi nii palju, et ta võiks saada sellesse nn. kaheksandasse klassi, aga kuna ta keeleoskus on hetkel null, siis otsustati ta panna klassi cinquieme, mis on Eesti mõistes siis seitsmes. Kaotust polegi tegelikult. Eesti mõistes tõsteti ta klass edasi, siinses mõistes klass tagasi, nii et ta hakkab õppima koos aasta endast noorematega, et panan rõhku keelele.


Seletan siis ära ka selle, kuidas asi numbrites välja näeb. College kooliastmes on tegemist numbrilise tähistusega. Siin tabelis on millegipärast vaid sõnaline. Kui sa lõpetad Ecole elementaire, kus hetkel käib Gretel kuni ta saab 11 aastaseks, siis edasi algab seesama college, kus sa õpid 5 aastat.
Seda kooliastet aga tähistatavad klassinumbrid : 6, 5, 4, 3 , mis aasta aastalt õppides vähenevad, mitte ei suurene nagu Eestis.
Näide: Angelica läheb hetkel klassi 5 ja järgmine aasta klassi 4 ja siis 3 ja siis on college läbi. 
Gretel lõpetades oma hetke kooliastme läheb edasi klassi 6, siis 5 jne.

Mis toimub peale college läbimist on hetkel veel minu jaoks segane. Nii palju olen aru saanud, et siin juba varaselt hakatakse välja valima, kes on tark ja kes mitte ja pannakse kooli poolt suures osas paika, kas sul on üldse väljavaadet peale nn. põhikooli edasi õppida ametit kohe nagu Eestis kutsekad, või õpid nii, et saad kunagi minna ka edasi mingit kraadi omandama. Mulle tundub millegipärast seda tabelit vaadates, et siin maal saab õpilane eesti mõistes keskkooli lõpetades juba kätte bakalaureuse kraadi. Võimalik et eksin, see on asi mida tuleb veel uurida.

Nii. Loodan, et keegi teine saab ka midagi aru peale minu sellest pikast jorust :D

Igatahes oli selle seletusega siis paigas, mis klassi Angelica läheb. Edasi selgus, et temavanused on alustanud värskelt võõrkeele õppimist. Kaks erinevat algvalikut siis on siinsetel lastel : inglise või hollandi keel. Vastavalt sellele on ka klassid jaotatud. No loogiline. Kuna Angelica on inglise keelt juba õppinud 3,5 aastat, siis polnud kahtlust ka kuhu ta panna. Otsiti välja klass, kus on inglise keel. Arvan, et tal on teistega suur eelis, kuna oleme inglise keele õppele ikka suurt rõhku pannud ja ta saab väga paljust aru, mida on ka näha igapäevasel suhtlusel sest valdavalt räägime me siin tekkinud tuttavatega inglise keeles.
Pean ka ära mainima kohe, et Gretel, kes pole inglise keelt õppinud kunagi, no ok filmidest ehk ja mõni tore ropu maiguga sõna ka, mida teab. Aga ma näen, et kui ma kellegagi räägin, siis ta kuulab ja saab aru. Ükspäev rääkisin ta õpetajaga ja pärast hakkasin talle tõlkima ja ta teatas mulle väga terava häälega, et ta sai ise ka aru, mida ma tõlgin kogu aeg. No mul oli suu vabsee kinni selle peale :D
Hea uudis oli aga see, mida õpetaja ütles. Nimelt on ta hakanud koolis suud lahti tegema, prantsuse keeles. Võiks rohkem õpetaja sõnul, aga algus on hea. Hurraaaaaaa!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Nii, edasi Angelica koolist.
Kuna ka siin on palju õpilasi ja paralleelklassid, siis valiti välja see kuhu tema sobib oma ingliskeelega. Klassiks sai 5e2.
Edasi räägiti koolikorrast ja erinevatest režiimidest. Need on siis paika pandud selleks, et sa saaksid oma last ikka korralikult kontrollida. Siin ei hängi ega gängi lapsed kooli ajal või peale seda suvaliselt ringi kus tahavad. Ja mulle see meeldib. Ülevaade režiimidest, mille vahel pean nüüd nädalavahetusel valima ära:

nr1. Kõige kinnisem režiim, mille korral laps tuleb kooli kell 8.15, isegi siis kui tal tunnid sel ajal ei alga. Näiteks esmaspäeval ja teisipäeval Angelical esimest tundi pole, algab alles 9.10 aga selle režiimi korral peab ta tulema varem ja see on kohustus! Lahkub laps kell 17.15, siis kui tunnid läbi ja kui on ka vaba tund, siis koolist välja ei minda. Kool vastutab 100% su lapse eest, mis puudutab koolis viibimist.
Hea on see, et selles koolis on vabadeks aegadeks kõik korraldatud. Koolis on 5 erinevat klassiruumi, mis on mõeldud siis oma vaba aja sisustamiseks. Kus on juhendajad ja saab näiteks teha oma poolikuid töid või midagi muud..mida täpselt ma veel ei tea.
Samas pakuti ka kooli poolt välja, et Angelica saab endale koolist ühe õpetaja prantsuse keele eraõpetajaks, kes teeb seda muuseas vabatahtlikult ja, et nendel vabadel tundidel ja ka hommikupoolikutel võiks ta just sellega tegeleda. Mulle sobib. Kohtusime ka selel inimesega ja tundus sümpaatne. Mulle tundub, et ta on oma tööülesannetelt midagi sellist nagu Eestis on õpilasnõustajad vms. Tegeleb puudumiste, hilinemiste, murede ja muu värgiga.


nr.2  Tuled kooli siis kui tunnid algavad. Vabadel tundidel oled koolis, tegeled millega vaja nendes spetsiaalsetes klassides. Peale tunde äraminekust jäi aga segane lünk. Kas siis tohib või peab olema kindla kellani kohal. Kuna infot oli nii palju, siis ei saanud sellest täpselt aru ka minu tuttav, kes tõlkis. Vajab uurimist kuna nt teisipäeval on tundide lõpp kell 12 ja oleks ju täiesti narr lasta tal seal kella veerand kuueni olla.

nr.3 Laps tuleb kuna tahab, läheb kuna tahab ja tundide vahepeal võib koolist väljas käia. Kuna tahab tähendab seda, et tundides peab olema käidud, mitte et siis kui tahab :D Seda režiimi mainiti vaid mokaotsast ja ei soovitatud kuna sel juhul on täisvastutus lapsevanemal ja see pole turvaline. Turvalisesel on siin maal kohe omaette tähendus.

Kuigi anti valida siis režiim 1 ja 2 vahel, jäi kõrvu ikkagi ridade vahelt loetav soovitus valida esimene. See olevat lapsevanemale kõige parem valik kuna siis on hea käia tööl ja olal kindel, et laps on hoitud ja vavatud ja ei hulgu kuskil ringi. Ja meie puhul veel see boonus, et siis on hulgaliselt aega prantsuse keele lisatundideks.

Nii vahepeal on möödunud lausa peaaegu nädal :D Mida me sisi tegime. Valisime reziimi nr 2 ja ta käib koolis siis kui tunnid algavad, aga võib ka minna varem ja olla siis vastavas klassis. Esimese reziimi korral poleks ta tohtinud hiljem kui 8.15 tulla ka siis kui tunnid ei oleks kohe alanud.

Koolitoidust!

Võimalik on taas valida mitmete erinevate variantide vahel.
1) Externe  ehk laps käib lõuna ajal koolist ära kuskil mujal söömas, kodus või kohvikus või kus iganes aga mitte koolis
2) Demi- penssionnaire ehk  laps on kooli sööklas nimekirjas , saad valida kas ta sööb koolis 2, 3 või 4x nädalas. Seejuures pead sa panema kirja millistel päevadel täpselt ta seda teeb ja nii ei saa, et laps ise muudab suvaliselt et teisipäev ei taha et lähen hoopis kolmapäev sööma. Kui kirjas pole sel päeval, siis süüa ei saa. Siin on muidugi erand, mis seisneb variandis ..
3)  Erakorraline toitlustamine ehk lähed kooli, kohe hommikul pead minema ja maksma ära 4.10, et registreerida end antud päeva lõunasöögile. Saad tšeki ja kui aeg käes, siis saad selle alusel sööma.

Söögiraha makstakse kord kvartalis. Näiteks periood : jaanuar-aprill maksab ca 130 eurot. See hind on siis kui laps sööb 3x nädalas, mida Angelica ka teeb sest teistel päevadel on kool ainult hommikuti. Mai- juuni arve tuleb meil ca 90 eurot. Kui arvestada toidupäevade arvu järgi ja summa selle kohta, siis tuleb välja et sel moel makstes on toidukorra maksumus 3.60. samuti on sel veel lisaks kaks plussi lisaks 50 senti odavamale hinnale. Nimelt ei pea laps iga hommik minema 4.10 näpus kviitungit lunastama ja vanemad iga õhtu meeles pidama, et just see täpne raha sulas ka olemas oleks. Teiseks saab laps endale kiipkaardi, mille ta sööklasse minemisel aparaadist läbi tõmbab ja siis kandiku saab. No tegelt on nii, et kui Eestis oli toit kõigile tasuta, siis paneb ikka kukalt kratsima küll see summa. Eriti kui kunagi tuleb hakata ka Greteli oma maksma. Hetkel me rändame nii palju eri koolide vahet, et pole mõtet koolis tal süüa. Samas on nii, et saad mille eest maksad :D Eestis ei maksnud, ega ei saanud ka midagi eriti seal koolis. Siin Anks ütles, et vali mida tahad ja palju tahad: puuviljad lademetes , saiad, soe toit jne.   Loodame, et kui on hea, siis ka süüakse. Niisama tühja maksta ka ei tahaks kui midagi ei maitseks. Samas puudub alternatiiv kuna kodust ei tohi vastavalt hügieenireeglitele midagi kaasa tuua.  Kontrollida ei saa, aga loodan et ta sööb sela ikka lõunal midagi rohkemat kui üks banaan. Vastasel juhul on see üks kuradi kallis banaan.

Kui varem arvasime, et me ei tee kunagi tšekiraamatut ja saame ka ilma selleta, siis eile oli see ajalooline päev kui kirjutasin panka kirja ja tellisin meile selle nõmeduse ära. Nimelt ei saa siin paljusid asju mida vaja kuidagi muudmoodi maksta kui ainult sellesamuse paberilipakaga. Näiteks kui toimub mingi etendus või väljasõit. Olen juba hädas preaegu asjade maksmisega ja nüüd selgus. et see tšekiraamat tuleb üle nädala aja ja laekub siis meile postkasti. Eks näis kui imeloom kohal on :S Sõpru meist ei saa, see on fakt!

Hetkel lõpetan selle postituse, muidu te ei jõua lugeda. Varsti tuleb uus kuna tegelikult on täna mu lapsel juba neljas koolipäev käimas ja muljeid on sada miljonit mida jagada.

Heipa!

Mainin ära ka selle, et 5 kuud siin ära elatud ja nüüd leidsin nurgatagant mahetoodete poe ja ka igasuguseid helbeid. Hind oli ca 1.50 500g pakis ja valikus nii tavalisi kaerahelbeid, suuri ja väikeseid kui ka näiteks viieviljahelbeid nii tavapärasel kui ka röstitud kujul, et teha ise oma müsli valmis. Loomulikult ostsin. Lausa 2 pakki kohe :D Pudruhommikud on tagasi! Loo moraal: kes otsib, see leiab. Mõni vaid 5 kuud hiljem :D

11 kommentaari:

  1. Mulle päris huvitav lugemine, mis sest, et üks laps juba lõpetab ja teisel veel kaks aastat minna. Siin näiteks puudub igasugune toitlustamisprogramm - on küll mingid puhvetilaadsed imed :-) Lapsed võtavad oma toidu ise kaasa, enamasti ikka võileivad, või termoses midagi soojemat (näiteks keetsin vahel nuudleid või kartuli, lisaks sinki ja juustu). Polnud kunagi mingit küsimust hügieeni suhtes. Põhikool on iga päev kõigile sama, umbes üheksast poole neljani (olenevalt koolist veerandtunniliste erinevustega). Ja pikk vahetund täpselt tund. Siis süüakse (kas koolis või kui elad lähedal ning küllalt suur - vanemate allkirja vastu - kodus või kusagil vāljas). Ja kindlasti peavad lapsed õues olema peale söömist, erandiks ainult väga vihmane või eriti külm ilm talvel. Isegi hommikul ei lasta kedagi majja enne kui kell pole helisenud. Muide igal hommikul lauldakse Kanada hümni, mõnel päeval ka prantsuse keeles, ikkagi teine riigikeel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures siin on täpselt sama. Lapsed on õues kogu aeg kui tundi just parasjagu pole. Isegi vihmasabina ja lumesajuga. Muretsema paneb vaid see, et riided saavad märjaks ja kuivatada poel kuskil. Mingi radikas pidi olema, aga sinna ilmselgelt ei mahu 30 lapse riided.

      Kustuta
  2. Nii põnev lugemine :) Kahju kohe, et sa oma jutuga edasi ei jätkanud. Nüüd ootan juba järge.
    Eestist tulles on teil ikka tõesti nii palju imestamist ja uut võrreldes koolisüsteemiga Eestis, et ma ei imesta kui te kogu sellest korraldamisest endale vaat et peavalu saate. Mulle aga, kes ma suurt midagi enam Eesti elust ei tea tundub kõik väga loogiline ja vastuvõetav (välja arvatud prantsuse keel ise mida ma küll kunagi vist ei suudaks selgeks saada).
    Tore, et mahepoe ülesse leidsite ja nüüd putru süüa saate :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma sellest süsteemist lausa kõik valud saanud juba mitte ainult peavalu. Samas tundub, et nüüd on suurem asjaajamine seljatatud ja edasi võiks ju aina paremaks minna :D

      Kustuta
  3. Nomaeitea!
    Ma loen Su postitust ja rõkkan sisemiselt :-) te olete niiiiiiiii vaprad ja tublid ja ma tahaks Teile kohe ühe suuuuuure kalli teha.
    Igatahes meie hoiame Teile pöialt ja mis muud, kui hästi peatse kohtumiseni!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täname. Kallid ja paid...isegi virtuaalsed... kuluvad alati marjaks ära :D

      Kustuta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  5. Baccalauréat peaks Prantsusmaal tähistama nii küpsuseksameid (ehk siis keskharidust) kui ka bakalureusekraadi. Viimasel oli minu meelest mingi muu nimetus veel, aga ei tule praegu meelde.

    VastaKustuta
  6. Küll on hea kuulda, et ka Angelica viimaks kooli saab! Ja nagu näha, siis kusagil vahepeal peavad Eesti lapsed oma hilisema kooli mineku tasa tegema, kui kuuendast klassist Eestist läinud laps Prantsuse koolis sama vanadest enam maas pole. Aga jah, Ronja luges ja võdistas õlgu Greteli korrutamisejutu peale, ned just praegu õpivad alles kolme ja neljaga korrutama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See korrutamine on vahel nii kummaline. Ta pole seda õppinud, aga vahel kirjutab kuidagi liigagi õigeid vastuseid. Kust tal see tuleb...mina ei tea. :D
      Samuti on siin hoopis teistsugused igasugused liitmis ja lahutamistehete võtted. Teevad asju kuidagi keerlisemaks kui võiks olla. Või on lihtsalt eesti lapsed nii palju nutikamad. :D

      Kustuta
  7. Baccalaureat on Prantsusmaal lihtsalt keskkooli lõputunnistus, mille saamine võimaldab minna edasi õppima kõrgkooli.
    Meie mõistes bakalauereuse kraad on "licence" ja selle saab pärast 2-aastaseid õpinguid kõrgkoolis. 4 aastat õpinguid annab juba magistri (maitrise).

    VastaKustuta