Õhurõhk ja jalanõudega toas käimine

Just .....õhurõhk ja rõhk on sõnal RÕHK. Kui lennukis olid minu kõrvad niimoodi lukus, et muudkui nätsutasin kommi, siis maismaal olles ka parem pole. Esimesed 10 päeva siin möödusid pideva peavaluga ja mitte ainult minul, tervel perel. No jah mees välja arvata, kuna tema on juba pool aastat siin. Samas algul olid ka temal pidevad peavalud. Hetkel on alles jäänud rõhuv tunne peas ja vahel nagu õhupuudus. Juba veidi kõrgemas kohas olek paneb lõõtsutama ja õhku ahmima. Vahel on tunne nagu peaks kandma lihtsalt pea kohal elevanti, no nii et jalad tahavad läbi maapinna vajuda. Angelica ütles ka, et emme nii vormist väljas me ju ka pole...no kaua me poolel teel hinge peame tõmbama...kuna see lõppeb. No loodame, et varsti.

Teine asi millele olen juba tükk aega mõelnud ja mind kohutavalt häirib on see, et siin käiakse jalanõudega elamises. Eestlased pole sellega harjunud, mina pole sellega harjunud. Ja kuna olen selline eriline eksemplar, kes ei kannata pudijupikestki talla all, siis häirib veel eriti. No ja kui tullakse tuppa ja kõnnitakse üle su tuttuue heleda bambusvaiba, siis tahaks sips nagu kägistada. Eriti kui avastad hiljem, et tallamuster on vaibal :S Isegi üleni tahmane korstnapühkija marssis sisse nii et tahmarida järel. Huvitav, kuidas suhtutaks kui paluksin jalanõud ära võtta mu elamisse sisenemisel :D 

Ps. Hapukoore leidsin ka , nämma...kuigi tõlke järgi oli paksukskeedetud rõõsk koor ja 30%, nii et potskast välja tuli koukida paksu koostise tõttu...ikka oli vääääga hea.