Nagu näha, siis ei saa ma kuidagi postituse tegemisele pihta. Seega ärge imestage kui päevad ei klapi :D kirjutasin selle ülevaate mitme päeva jooksul :D
Käes on reede. Ehk siis lõppemas on Greteli esimene PRANTSUSE koolinädal. Kuidas on läinud? No kirevalt ma ütleks. Esmaspäeval oli ta siis pealelõunal paar tundi, tuli koju ja ütles, et päris lahe oli, sai oma esimese "tres bien" ehk "väga hea" matemaatikas ja olime uhkust täis kogu perega. Teisipäeval oli ka ok, kui välja arvata vahejuhtum kus selgus, et siinses koolis ei tohi lapsel olla kaasas telefoni ja Gretel teatas, et nii tobedate reeglitega kooli ta tagasi ei lähe. Ehk siis lõunapausile tulles ütleski ta, et aitab küll ja tema tagasi ei taha. Mul siis oli 2 tundi aega ta ümber veenda ja õnneks see toimis. Läks tagasi, pisut torisedes aga läks. Kolmapäev on siin riigis koolivaba päev. Tegelikult on see tore sest koolipäev muudel nädalapäevadel kestab kuni 16. 30 ja seega on need ikka üpris pikad. Eestis oli ta juba kell 13 mul iga päev kodus.
Neljapäevaks oli koolis õpetaja teinud ümberkorraldusi ja selgus, et me hakkame käima 2x nädalas teises linnakeses eraldi prantsuskeelt õppimas. Gretel siis, mina mitte :D
Leidsime 13.20 kooli ülesse, kohtusime uue õpetajaga. kes oskas õnneks inglise keelt ja oli üleüldse väga tore. Olen hakanud mõtlema, et kas olen imelik, et arvan, et siinsed õpetajad võivad ka mingid vastikud krõnksud olla....no Eestis ikka on paljud õpetajad vastikud nõiad, kes on kooli sattunud laste sekka ei tea miks. Seega iga kohtumise eel siin riigis ma tasamisi ikka mõtlen, et oleks ometi tore lahke õpetaja.
Gretel võeti näppu ja mindi, mind kutsuti tagasi 16.30. Klassis olevat kokku 6 last: Itaaliast, Hispaaniast, Küproselt ja Venemaalt + nüüd siis ka eestlane. Gretel lahkudes teatas, et väga ei meeldinud. No alguse asi ma arvan. Õpetaja kiitis ja teatas, et järgmine päev kohtume. Sellega seoses tekkis suur segadus. Kohalik kool saadab meid mujale 2x nädalas, keelteõpetaja ütleb et 4x. Siis veel selgub, et need päevad on ära jagatud kolme eri kooli.
Hetkel näeb siis graafik välja nii:
E 8.30 - 11.30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi ühes keeleklassis
T 8.30 - 11.30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi teise kooli teine keeleklass
K vaba päev .. hurraa
N 8.30 - 11. 30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi ühes keeleklassis
R 8.30- 11. 30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi teise kooli teine keeleklass
Vahepeale mahub siis kodus söömas käimine. Õpetaja ütles, et kui läheb paljuks ja näha, et laps ei jõua nii palju keeletunde nädalas võtta, siis kärbime.
Hetkel on laps peale kooli suht väss. eesti õppimisega oleme maha jäänud. No ei ole aega. eks vaheajal vaatame.
Sel uuel nädalal saime uue väljakutse. Nimelt ei saanud ma algul aru, miks Gretel nii ilmselged kerged sõnd valesti kirjutab. Ja siis selgus tõde. Siinsed kirjatähed käivad hoopis teisiti kui eesti omad. Ja kui aus olla, siis pidin internetist lausa otsima mis tähtedega tegu, sest ma ei suutnud sõna kokku lugeda. Suudab siis veel laps, kes on õppinud koolis just selgeks kuidas teha eestikeelset kirja.
Ma ei vaidle vastu, et need suured tähed on väga ilusa kujuga jne, aga no päris keeruline on ikka vahel tõesti aru saada, mida üldse on mõeldud. Panen siia näite ka , muidu arvate et ma olen segi keeranud :D
Lapsele oli antud harjutamiseks kirjutada sõna Fiona ja mina ei saanud aru, mis see esimene täht on :D Eks me harjuta.
Täna hommikul viisin lapse kooli ja tund hiljem helistati, et õpetajat pole ja tulge viige laps koju. No Gretel juba hommikul protesteeris, et ei taha minna, nüüd ta soov täitus ja on vaba päev. Homme ka. Mina aga ei saa aru mismoodi seal see infovahetus või asi käib. Kuidas on võimalik, et eile öeldi, et homme näeme ja täna hommikul on peale Greteli vaid kohal 2 last 40 asemel ja siis helistatakse, et viige laps koju. Mitte muhvi ei saa aru. Kooli kodulehel ka ei ole mingit infot. Olgu siis nii, nagunii olen kodus ja koolini vaid 450 meetrit jalutada.
Pidin andma ka ülevate kuidas Angelical läheb.
Kolmapäeval siis oli see tähtis päev kui läksime tegema testi, mille alusel hinnatakse tema teadmisi ja vaadatakse kuhu klassi ja mida õppima ta pannakse. Õnneks oli nõus üks Härra Abikaasa tuttav tulema vahetõlgiks, muidu poleks see mingil juhul olnud teostatav. Jõudsime kohale ja vastu võttis meid noor nääpsuke naisterahvas, kes oli väga lahke ja sümpaatne. Selgus, et test ja kohtumine on individuaalne ehk minu ettekujutus klassitäiest võõramaalastest korraga ei pidanud paika. Esimesed pool tundi või isegi rohkem kulus sellele, et vastata küsimustele. No igasugustele. Angelica naeris hiljem, et isegi ta oma kool Eestis ei tea temast nii palju kui siin küsiti. No küsimused : Mis on lemmikained? Kelleks tahab suurena saada? Huvialad? jne jne
Minul kulus suur osa ajast sellele, et teha neile selgeks Eesti koolisüsteem. Ehk siis see, mis tase Eestis hetkel Angelical on ja mis tasemele siin see vastab. Pidin joonistama tabeleid ja püramiide sellest kuidas Eestis asi algab, mis tasemed on koolis jne. Siin ei ole lasteaeda olemas. Siin lähevad juba päris pisikesed kooli ja meie mõistes kool hakkab siin neil kuue aastaselt. Seega oleme veidi nihkes omadega. Kui nad kuulsid, et Eestis lapsed mängivad 2-7 aastasena lasteaias, siis nad olid suht imestunud.
Nüüd aga testist. Nagu te olete juba aru saanud, siis üsna paljudel juhtudel kui sa mainid et oled Eestist, siis see võrdub sellega, et oled venelane. Küll on mu mehelt küsitud, et oi Eestist oled jah....ütle mingi sõna vene keeles ka :D
Angelica testile eelneval päeval helistati ja öeldi, et nad kahjuks ei leia ühtegi eestikeelset harjutust tema jaoks (no puhas lollus minu meelest, see ei saa nii raske olla) ja küsiti, et kas me ei võiks seda hoopis vene keeles teha, et sama ju. Ei saa , ei ole sama.
Poes arvutile garantiid kirjutav turvamees küsis paar kuud tagasi kust oleme pärit ja kuuldes et Eestist hakkas meiega vene keelt rääkima :D
Testi keelele ei tehtudki kuna teksti ei leitud :D No kergem meile. Olgu nii.
Mata test aga tuli. Mind ja tõlki selleks ruumi ei lubatud jääda, saadeti ära. Ülesanded algasid tavalisest liitmisest ja lahutamisest pihta. No nii umbes Greteli tasemest. Iga lehega liikus raskema poole. Mingi hetk oodati, et tuleb lagi vastu ja ta enam ei oska. No nii kiirelt kui nad lootsid seda ei juhtunud. Vahepeal helistati veel meile, et tehku me linnapeal aega parajaks sest Angelicale on vaja anda uus posu ülesandeid sest seda nö lage kust ta edasi ei oska enam pole veel saabunud ja ei paista ka :D
Kokku kestis see kohtumine ja ülesannete lahendamine 3 tundi. Angelicat kiideti kui väga asjalikku ja õpitavasse süvenevat last ja öeldi, et omavanuste tase siin on tal täiesti olemas. Nad veel muidui kontrollivad ja otsustavad, aga mitteametlik arvamus oli, et tase on hea.
Angelica ütles hiljem, et tal närvipingest hakkas kõht ka nii kõvasti korisema, et see naine oli talle šokolaaditahvli toonud :D Samuti oli ta google translate abil püüdnud Angelicale midagi seletada. Lahe!
Samas aga arvati, et tema jaoks kergem oleks kui ta jätkaks siin õppimist sips madalamal tasemel kui ta Eestis on, et õppida pigem keelt, mitte sisulisi asju. Muidu olevat väga raske. Oleme ise sama meelt. Las õpib pigem tuttavat üle prantsuse keeles.
Nüüd ootame ümbrikku otsusega, mis pidavat koju postkasti tulema. Siis saab asja edasi ajada. Arvan, et kooli saab ta vast uuest kuust kuna siin ju taas koolivaheaeg tulemas. Naljakas lausa kalendrit vaadates kui palju siis koolides vaheaegu on. Põhimõtteliselt iga 6 nädala tagant 2 nädalat puhkust. Kokku siis : oktoobris 2 nädalat, jõulude ajal 2 nädalat, veebruaris 2 ndl, aprillis 2 nd ja siis suvepuhkus + kõik kolmapäevad vabad. Ime ka, et siin pole lapsehoidjad väga hinnas, sest keegi peab ju su võsukest kõikidel neil vaheaegadel hoidma ka :D
No ja ei saa ju ilmajututa ka . Mis siis uudist on. No on ikka. Meile tuli talv. 11 veebruar saabus meile lõpuks lumi. Selline arvestatav lumi. Hetkeks on sadanud jutti 36 tundi. Lund on nii, et varsti vaja pikema säärega saapaid. Liikluses on paras kaos. No ei osata siin ju häid rehve hinnata :D Mina rooli ei lähe. Olgugi, et meil on auto all uued rehvid, need pole siiski naelad ja ei taha. Näen igal nurgal autosid, millel kets all ringi käib, mis on lumes kinni,mis on keset teed risti. Käin jala. Tegelt ei käi üldse. Kui siis lapsega kooli ja tagasi ning see on vaid rõõm. Siinsetele katastroof, meile tavaline lumi. Väga lahe on. Seda enam et õues on +kraadid.
Proovisime eile poest lumekette autole leida. Riiulid on tühjad. Ainsad paar komplekti, mis alles olid maksid 130 eurot ja neid me ei ostnud. Plaanisime sel laupäeval minna suusakuurorti, eks näis. Ilma kettideta sinna mäkke ei lähe ikka küll. Ikka 25 km kohutavalt käänulisi mägiteid kuhu mahub vaevu kaks autot kõrvuti, mis siis veel selle lumega.
Eile käisime õhtul veel lumes möllamas. Lapsed on vaimustuses. Ikkagi esimene lumi ju kus saab ka mäest alla lasta. Kuigi meil kelke ei ole...no näkane kelk maksab 26 eurot ja ma ei raatsi kuidagi osta, siis sai kasutatud eestlase igivana alternatiivi ehk suurt prügikotti :D
Ja tundub, et lastele meeldis veel enam kui kelk. Libiseb paremini, tassida kergem tunduvalt ja ei põruta nii palju tagumikku ka. Kedagi teist õues ei näinud, seega ei huvita eriti ka ,mis teised oleks arvanud :D
Paar tundi tagasi tehtud fotod. Sõiduteed veidi näeb. Kõnniteid ei ole olemas. Pole mõtet üritadagi, lumi üle saapa ääre ja sumbata ei jõua seal. Jätkuvalt pole sajus ainsamatki pausi olnud. Nii lahe, võib täiega nautida, eriti kui tead, et varsti taas soe.
Ps. Eelmine aasta samal ajal viisin Härra Abikaasat öösel lennujaama kui ta esimest korda siia Prantsusmaale sõitis ja auto termomeeter näitas -38 kraadi. Hoidsime hinge kinni, et kütus sõidu ajal ära ei külmuks. Õnneks läks kõik hästi.
Tsauka!
