Ärge nüüd valesti aru saage, ma olen tohutu jõulude fänn. Ma ootan neid, armastan pakke kaunistada ja neid peita ja teha teistele rõõmu. Ometi hoolimata sellest toimub igal aastal üks ja sama, mis mu meele täiesti mõrudaks teeb.
1) Veendun, et laste kingisoovid lähevad üha suuremaks ja kõike küll ei saa
2) Teen kingitused, mille üle siiski rõõmu tuntakse kuni...
Kuni tuleb kõne mõnelt klassikaaslaselt, kes teatab kuidas ta sai jõuluks kõik mida soovis. Eriti hapuks läheb asi siis kui see on näiteks Apple 1500 eurone arvuti + veel midagi üüberkallist+ veel midagi üüberüüberkallist, mida tahtis ka minu laps aga ei saanud.
Mina ei jõua osta oma lapsele(ei ühele ega ka mitte mõlemale kahele) nii kalleid arvuteid (ja kas neid üldse vajagi on). Seni pole keegi mulle suutnud teha selgeks, miks Apple või I Phone on parem kui mõni muu mark.
Lause, et see on ju IPhone....sorry, mulle ei mõju. Nagu ei mõju ka, et see on Ju Gutsimutsi ja Versatsi....
Igatahes istun siis mina nähes oma lapse pettunud nägu ja mõtlen, et kust need asjad tulevad.
Huvitav, kas see, et elan majas, oma majas, on saanud mulle saatuslikuks. Kõik need Applekinkijad elavad pisikestes korterites. Ehk jääb neil siis tõesti nii palju raha üle, et pole sellega midagi peale hakata. Pole neil koduloomi, ega muud (tsiuauaaad ei lähe loomade alla).
Reisivad 3x aastas soojale maale koos perega jne.
Huvitav, kas see on vaid väline fassaad ja tegelikult on kallite kinkide taga järelmaksuhordid....
Igatahes meel läks mustaks. Tahaks hammustada.
Lisaks sellele olen juba 3 päeva haige (mingi vastik kurguvalu ja palavikuga viirus), hetkel haigena tööl ja tahaks vaid koju saada(teki alla kerra kerida ja ärgata kui on 2017) Ehk läheb enesetunne paremaks siis.
Mõnusat teist jõulupüha ja saabuvat aastavahetust.....
Jah, samas sai mõni pere jõuludeks nt lemmiklooma haiguse, suure mure, kliinikuskäimised ja lõpetuseks ka kopsaka arve. Nagu sellest veel vähe, sai meie väikese pere perepea ehk mina ka veel mädase hambapõletiku, õnneks on ka hammaste esmaabi pühade ajal avatud. Lisaks vanemal lapsel selline köha, mida pole varem kuulnud-näinud. Kui uue aastani kõigil hing sees püsib, on juba väga hästi läinud, uutest arvutitest, ei õunaga, ei pirniga, ei unista siin hetkel keegi. Aga aastal 2016 on veel mitu päeva aega üllatada...
VastaKustutaHoian pöialt, et kõik hästi läheks Teil. Kui mõtlen hambavalule, siis kõik mu mured kaovad selle taustal.
KustutaMõnusat paranemist kogu perele!
Ausalt öeldes ei saa aru su probleemist. Mis siis, et teismelised mossitavad. Nad ju teavad, kes see päkapikk on. Oleks veel, et su lapsed oleks alles jõuluvana-usku. Nad on teismelised, nad ei saa sinust aru hetkel (miks sa neile kutsimutsit osta ei taha/ei saa). Mõne aasta pärastnaeravad nad oma endisaegseid soove koos sinuga(mul on 3 last teismeeast välja kasvanud, ma tean seda).
VastaKustutaMossitavad, siis mossitavad. Ära lase neil oma jõule ära rikkuda. Aga see, et sa hakkadväiklaselt urgitsema teise pere rahades, see on inetu.
Meie elame ka korteris ja see on meie pere teadlik valik. Ja kui keegi hakkaks urgitsema teemal, miks nii kallid kingid ja ise elate korteris, siis ma ütleks sellele inimesele ikka väga halvasti. Ka meie peres on olnud kombeks, et sünnipäevaks ja jõuludeks proovime võimaluse korral laste soovid täita. Miks mitte seda kaks korda aastas teha kui meil võimalik on? Hoolimata sellest, et elame vaid korteris ei pea ma jõuludeks laenu võtma.
Vanasti oli sul väga armas blogi. Viimasel ajal aga oled kuidagi kibestunud. Loodan, et uuel aastal läheb teie perel paremini!
Hea Sille
KustutaMa ei urgitsenud kellegi rahakotis. Ma tõin selle välja kui potensiaalse variandi ja küsimuse mille üle ise arutlen.
Ma ei halvustanud korteri inimesi. Olen ise ka korteris elanud. Point ei olnud selles, et see oleks midagi halba. Mõtlesin lihtsalt, et huvitav, kas ilma maja suurte kuludeta oleks ka minu elu rohkem kutsimutsine. Samas arvan, et ma poleks ka siis rahul. Ma armastan privaatsust ja ei kujutaks elu paneelmajas ettegi. Ka see on mu teadlik valik.
Tunnen ise ka, et vanasti oli kuidagi parem. Tuleb aga tõdeda, et vanasti kirjutasin ma oma blogi hoopis teiselt maalt, teistsuguste inimeste seast jne. Sealt kus ma ei näinud mingit kaubamärkide ülistamist ega teiste ületrumpamist.
Ps. Olen Sulle kommentaari eest tänulik. Tundub, et siiski keegi (veel) mu blogi loeb :D Ja sele üle on vaid hea meel.
PPS. Mu õde ütles, et kui ma enda viimase paari aasta ebaõnnest raamatu kirjutaksin, siis selle ta ostaks. Kui ta ise ei teaks, siis ei usuks ka, et elu võib nii nässu minna.
Suures tunnetepuhangus unustasin soovida head aasta lõppu!
KustutaHead uut aadtat teie perele samuti! ☺
VastaKustutaHuvitav blogi, leidsin eile ja lugesin kõik läbi. Tekkis üks küsimus ka, aga ausalt, ei pea vastama sest on päris isiklik. Oled Sa üksi koos lastega? Ennem oli juttu ka elukaaslasest aga nüüd nagu mitte väga :) aga samas pole minu asi küsida ma tean :D
VastaKustuta