Õlateema

Selgitan veidi pikemalt, aga siiski lühidalt oma valujanti.

Mul on õlgadega veidi keerulisem lugu. Ma olen väiksena kukkunud pea eest trepist alla ja kael sai kõvasti põrutada. Emale öeldi toona, et põrutus nii raske, et lapse (ehk mina) jääb lolliks. Vist ei jäänud....ma vähemalt julgen arvata nii :D
Igatahes olid juba 7 aastat tagasi tehtud pildid näidanud, et mul on lülisamba diskide vahel osteofüüdid,mis suruvad siia ja sinna ja teevad valu. Igatahes on nüüdseks mulle kaela piirkonda kasvanud muhk. Muhk, mis tekitab katsumisel valu. Kohati ma ei saa üldse pead keerata, liigun täispööretega ümber telje. Kohati ei tunne ma oma paremat kätt, 3 välimist sõrme on nagu vati sees, asjad kukuvad käest. Versioonid, miks see seal on on erinevaid. Ma isegi ei viitsi neid kirja panna.
Olen saanud elektriravi, basseinis vesivõimlemist, kuude kaupa individuaalset füsioteraapiat. Nüüd neuroloog arvas, et olen kergelt uhuuu ja kirjutas kroonilise valuravi välja (mis on ühtlasi ka depressiooniravim). Proovisin kuu aega võtta neid aga enesetunne läks nii halvaks, et ainult iiveldasin ja magasin.
Siis käisin kirurgi juures, kes erinevalt neuroloogist arvas, et ma ikka ei ole hull vaid et minuga tegelema peab tõsisemalt, aga kuna tegu on kahtlase rasvkasvajaga, mida polegi nii lihtne eemaldada, siis tema sellega parema meelega ei tegeleks vaid saadaks mu neurokirurgi juurde. Nüüd ootan oma aega.

Massaaž ei ole mu puhul kahjuks valik. Seda muhku ega ümbritsevat piirkonda lihtsalt ei saa puutuda kuna mul on peale seda mitu päeva täielikult keha valus ja kogu toimimine häiritud. Füsioterapeudi juures oli imeline leevendus mudaga kuumakotid ja vaikne venitamine.Järgmisel päeval oli muidugi valu tugevam, aga siis läks vaikselt paremaks.

Pilatest ei ole proovinud praegu kuid kunagi käisin ja see mulle meeldis.

Kardinate üles riputamine, voodipesu vahetamine jne on mu jaoks paras pähkel.

Kui tööl on tihedad päevad (meie osakonnas on need alati), siis on päeva jooksul vaja üles (sõna otsesest mõttes enda pea kohale) riputada kümneid ja kümneid tilgutipudeleid ja õhtuks on õlad täiesti läbi. Füsioterapeut soovitas koormust vähendada. Hetkel olen 1.0 koormuselt läinud üle 0.75-le (kahjuks sain selle eest veel rohkem tööpäevi kui varem oli).
Eks näis. Kahjuks rahata ei ela ja väiksem koormus tähendab ka seda.

Tänan kõiki kaasaelajaid.
Toredad olete!