Lugu nr 1
Nooremal piigal oli augustis juubel ( 10). Minu õde kinkis talle juuksuri voucheri: lõikus, pesu, banaanimask, punutis. Ootasime oma aega kaua kuna see juuksur, kes oli enne töötanud ja pidi protseduuri läbi viima otsustas töölt ära minna ja uuele juuksurile kogu jama larpida jätta.
PROTSERUURI...kas ma tõesti kirjutasin selle sõna.....püha jumal, kohe näha et ma sel kuul olen 200 tundi juba tööl olnud haiglas. Ok, lõikuse.
Saime aja. Kui salongi kodulehel oli juuksurist foto, siis oli kohe näha, et tegemist on kena ja sõbraliku naisterahvaga. Kohale minnes aga ma ei tundnud teda äragi. No võrreldes fotoga oli ta nii umbes 20 kilo kergem. Blondid juuksed, piinlikult iga karvake soengusse sätitud, kontsaga saapad, seelik, pitspluus, ehted, meik.
Kõlistas seal käevõrude kõlina saatel mu lapse kallal.
Laps ise ei arvanud juuksurist eriti midagi, krimpsutas nina ja arvas, et kõik lõigatakse maha ja ta jääb kiilakaks. Tegelikkuses oli need 2 udupeent karva, mis maha lõigati peaaegu et nähtamatud.
Juuksur manitses paigal olema, mitte liigutama, mitte sättima tukka jne.
Minu lapsele :D:D:D
Proovi aga , see on tulutu ettevõtmine.
Ohkas vaid ja küsis, et kuidas küll te ema temaga toime tulete.
Läbi vee ja vile ma ütlen.
Igatahes sirgendati ja punuti ja lakitati ja oligi läbi see tunnike.
Mina aga lahkusin masendunult.
Miks?
Sest minul olid jalas teksad ja saapad. Juuksed pole juuksurit näinud 1,5 aastat. Meiki pole mul ammu juba aega teha. Seljas kampsun ja 0 ehet. Ja ta oli minust vähemalt 10 aastat vanem, aga vanana tundsin end mina. Seelikut ma ei kanna ja soengust pole haisu ka.
Kapitaalne koll.
Lugu nr 2 täna ei tulegi.
Keedan hoopis lastele suppi edasi, kes koolist kohe tulevad. Tulin hommikul 24 tunnisest valvest ja kuidagi eriti sünge on kõik. Ja koon ka . See võtab nii hästi pingeid maha. Näiteks selliseid asju :
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar