laupäev, 30. september 2017

See on ju iseenesestmõistetaaaav?????

Ma mõtlesin ligi nädala kas sel teemal kirjutada ja täna hommikul otsustasin, et teen seda.
Nimelt on juba mõnda aega mõlemad mu piigad trennis käinud. Suuremas osas siis jõutrennis. Loomulikult treeneri pilgu all. Mu 13 aastasel on juba arvestatav muskel. Arvestatav tähendab, et suurem kui mul.

Igatahes sel sügisel mõtlesid nad, et otsivad uued trennid Tartus. Suurem vist hetkel otsustas My Fitnessi kasuks sest see asub kesklinnas. Nende liitumistasud ja lepingud on minu arvates ulme, aga suur tüdruk, ise teab. Paari kuu pärast juba täiskasvanu.

Noorem plika aga mõtles, et tahab lisaks jõusaalile ka tantsida. Ta on tegelikult selles päris hea. Leidis ta siis ühe tantsukooli. Ma nime ei kirjuta. Arvestades nende suhtumist klienti, siis ma midagi head ei ootaks sealt. Plika käis proovipäeval ja sai kenasti tantsukooli. Enne seda olime paika pannud kui palju me kulutada saame ja kuna kodulehel oli kuutasu 35 eurot, siis otsustasime, et saame hakkama. Lisaks siis jõusaali treeningutele.
Ta jõudis juba nii õnnelik olla ja rahul nädalakese trennides kui saabus reaalsus. Minu postkasti potsatas kiri kui hea meel on tantsukoolil uute õpilaste üle ja et nüüd on aeg üle vaadata eelarve. Ma oleks seda lugedes justkui jalaga kõhtu saanud. Saan aru, et sussid ja mingid kostüümid on loomulik, aga mis mind ees ootas oli karauul.
Eelarve oli 2x suurem kui trennitasu.
Täiesti arusaamatuks jäid summad, mida treener tahab lapsevanematelt selle eest et käia nendega võistustel. Tantsukool seda ei hüvitatavat ja tal olevat ka vaba aega vaja. Mainin kohe, et treener ise on see kes nii palju võistlusi broneerib. Lisaks pildistamised, muusika lõikamised, kostüümid, sussid, särgid, sukad jne jne.
Kirjutasin lapsevanematele kirja ja uurisin, kas ma olen ainus, kes kreepsud sai. Ei olnud. Päris mitu vanemat olid sama kohkunud kui mina.

Mainin kohe ära, et rahas on küsimus küll, eriti kui sa oled ette arvestanud kui suurte summadega opereerida saad. Seda, et trenni kodulehel pole sõnagi mainitud lisakulude kohta pean ma lausa tarbija petmiseks. Seda enam, et leping surutakse pihku enne kui oled selle info üldse kätte saanud ja allkirja aetakse taga lausa maniakaalselt.. Ja kuidas nad ütlesidki...need asjad on soovituslikult kohustuslikud.

Nädal hiljem toimus koosolek. Enne seda oli treener teada saanud meie vanemate omavahelistest vestlustest st. keegi oli need talle edastanud. Koosolekul lubati kõik sirgu rääkida ja ära seletada. Mis aga tegelikult toimus ja kuidas mind kõige lollimaks ja vaesemaks rotiks tembeldati naeratus näol, sellest kirjutan järgmises postituses.

Ja palun mulle mitte kirjutada lauset: Trenni minnes peab selliste asjadega arvestama!
Ei pea, selliste kuludega mitte. Kui ma lähen hambaarstile, siis ma ei pea talle ostma enne vastuvõttu kullast hambaravitooli. Kui mu lapsed käivad kooliga olümpiaadidel laupäeval, siis kunstiõpetuse õpetaja ei küsi minult oma vaba päeva eest raha. Ta esindab end, oma kooli ja õpilast, kes on tema käest saanud osaliselt oma oskused. See pole tüütu kohustus. Või kui on, siis on aeg ametit vahetada. Mina keeldun olemast kellegi lüpsilehm!

Lõpetuseks midagi nunnut. Ega ma niisama siin ei istu, ikka näpud käivad. Sai valmis üks beebitekike. SIIN klõpsates saab seda Etsys ka lähemalt vaadata ning huvi korral soetada.




3 kommentaari:

  1. Ei tohi nii põnevat lugemist poole peale jätta!

    Mind ennast ajavad ka pöördesse need poolavalikud ja kohustuslikud vabatahtlikud rahateemad. Rott nagu ka ei tahaks olla, aga neelan alla ja olen pigem rammus rott kui lahja lõvi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead jumala õige. Enne olengi rasvane rott kui loll ahv, kes kaasa koogutab igale asjale.

      Kustuta
  2. Oh jah:) Minu vanem laps läks 2. kl ühte vaimset liiki tegevust harrastavasse huviringi. Tasu oli soodne, siis 18 eur, nüüd 30. Selgus aga, et lisaks on tegemist reisiklubiga. Selline nishiala ja palju võistlusi nii Eestis kui välismaal. Kuna enamasti harrastavad seda ala poisid, siis oli-on minu tüdrukul kerge olla tüdrukute seas esirinnas. Ja siis seda kurvastust, kui selgus, et ma ei saagi mitu korda aastas 100-500 eur reiside eest välja käia. Survet avaldati küll sõbralikult, aga ikkagi... Nüüd on õnneks laps juba suurem ja saab asjast aru. Ja väiksemaid/odavamaid reise ikka luban. M, saaks isegi mõne kallima lubada, kui mu vanemad oleks mulle lapsepõlves hambaharja tutvustanud ja ma ei peaks tuhandeid suhu laduma:P Samas ka imestan, kuidas mõnedel peredel on nii palju raha, et kohe kogu perega nendel reisidel käia.

    VastaKustuta