Jou pihvid

Annan teada, et olen olemas.
Vahepeal puhkasin  oma selle töökoha esimest puhkust.
Anksul oli mõni päev tagasi esimene moeshow kogemus: kontsad, grimm, palju rahvast jne

Hetkel jookseb mul jutti teine ööpäev magamata. Algul tegin 24 tundi tööd, siis kihutasin kooli emadepäeva puhul korraldatud laste tundide külastuse. Tegin lapsega sela matat ja korrutasime. Siis kihutasin tööle tagasi koolitusele, istusin seal 8 tundi, sisi jooskin poodi plokkflööti otsima ( sain ka ) , siis tulin koju ja kihutasin kooli emadepäevakontserdile. Loo tipp oli see kui Anksu klassijuhataja teatas, et tavai siin paberil on sõnad ja ma pean lavale ronima laulma. Viisi ei teadnud, laul oli täiesti tundmatu.
Õpid itsitasid pihku ja keelduda ei lubatud :D

Ütleme nii, et antud olukorras olin super ...umbes nagu Tanja eurovisioonil :D

Saal oli puupüsti täis, nii paarsada inimest ja ma isegi püsisin viisis. Õnneks oli klassi lapsed ja ka teised vanemad samuti laval :D

Hetkel  hakkab katus ära sõitma...40 tundi on järjest üleval oldud.

Tööl on raske. Ma ei tea kas mu töökaaslasel on õigus, aga ma tõmban sõna otseses mõttes sitta külge (tema väitel kuna olen nii kohutavalt negatiivse auraga) . Kõik surmajuhtumid, rasked haiged ja igasugu muu jura satub just minu vahetusse.
Samas olen ma muutunud rahulikumaks, hakkan vist süsteemile viimaks pihta saama. Aeg kah juba :D

Ma lihtsalt ei kannata lolle inimesi.
Ja neid jagub.
Olen ma siis negatiivne või ei ....kaksikute asi... tuju sealat kus tuul puhub ja tihti puhub see mitmest suunast korraga
:D


Ps. Töökaaslane tegi mulle tillika. Kutsus, et tavai tule meil on 2 mõnusat suurt pehmet sotsnikut. Istusime maha, et sööme ära. Vaatan, et huvitavalt läigib.
Tal oli sotsnik, mul lihapirukas. Ta ei teadnud ise ka :D
Seega tead küll, kes sa oled....sa oled mulle sotsniku sees :D