Asjaajamine

Võtsin õpuks südame rindu ja läksin käisin majaomaniku jutul. Ma ei tea, miks ma selleks pidin paar päeva hoogu võtma. Ikka see vastik saamatu tunne ja närvid läbi ka. Tema aga võttis asja väga rahulikult. Ütles, et kui nii siis nii ja tal on väga kahju muidugi, et süsteem nii teeb võõramaalastega. Kuna ta ise siin ei ela enam ametlikult vaid on ühe sooja saareriigi ametlik asukas ja omab siin vaid kinnisvara, siis ta teab siinseid kitsaskohti veel paremini ja on võrrelnud neid muu maailmaga.

Kooli kohta ta ütles, et kuna ta polnud rahul prantsuse koolisüsteemiga ise ka, siis tema lapsed käisid hoopis Švetsis inglisekeelses erakoolis. Nojah kui raha on siis miks mitte.
Siinne koolisüsteem panevat palju rohkem lapsevanema õlule kui mujal.

Ta imestas väga kuuldes, et kogu selle aja jooksul ei antud mu lastele kodutööd kuna muidu pidi seda väga palju olema.

Igatahes sain häid näpunäiteid. Ka telefonipaketi kohta näiteks.
Ta ütles, et kui kolid mujale ja tõestad seda paberiga, siis on võimalus saada erakorraline lepingu lõpetamine. Asjaajamine pidi võtma aega küll........ihihii nagu ma ei teaks seda!!!

Teise võimalusena ütles ta ja soovitas võtta kätte ja panna kinni oma pangakontod. Lõpetada kõik otsekorraldused ja mitte maksta enam sentigi. Kirjutada kiri, et elame nüüd seal riigis ja kõik. Mis nad ikka teevad. kui pole kust võtta. Ja tegelikult me ju ei kasuta ka neid teenuseid siis enam, et peaks maksma. Ainus asi mille raha nad võivad tahta on telefonid, mille saime.
Kuna tegelikult polevat neil seaduslikku alust kolivalt inimeselt muud võtta enam.

Päris hea info.