Ärge nüüd valesti aru saage, ma olen tohutu jõulude fänn. Ma ootan neid, armastan pakke kaunistada ja neid peita ja teha teistele rõõmu. Ometi hoolimata sellest toimub igal aastal üks ja sama, mis mu meele täiesti mõrudaks teeb.
1) Veendun, et laste kingisoovid lähevad üha suuremaks ja kõike küll ei saa
2) Teen kingitused, mille üle siiski rõõmu tuntakse kuni...
Kuni tuleb kõne mõnelt klassikaaslaselt, kes teatab kuidas ta sai jõuluks kõik mida soovis. Eriti hapuks läheb asi siis kui see on näiteks Apple 1500 eurone arvuti + veel midagi üüberkallist+ veel midagi üüberüüberkallist, mida tahtis ka minu laps aga ei saanud.
Mina ei jõua osta oma lapsele(ei ühele ega ka mitte mõlemale kahele) nii kalleid arvuteid (ja kas neid üldse vajagi on). Seni pole keegi mulle suutnud teha selgeks, miks Apple või I Phone on parem kui mõni muu mark.
Lause, et see on ju IPhone....sorry, mulle ei mõju. Nagu ei mõju ka, et see on Ju Gutsimutsi ja Versatsi....
Igatahes istun siis mina nähes oma lapse pettunud nägu ja mõtlen, et kust need asjad tulevad.
Huvitav, kas see, et elan majas, oma majas, on saanud mulle saatuslikuks. Kõik need Applekinkijad elavad pisikestes korterites. Ehk jääb neil siis tõesti nii palju raha üle, et pole sellega midagi peale hakata. Pole neil koduloomi, ega muud (tsiuauaaad ei lähe loomade alla).
Reisivad 3x aastas soojale maale koos perega jne.
Huvitav, kas see on vaid väline fassaad ja tegelikult on kallite kinkide taga järelmaksuhordid....
Igatahes meel läks mustaks. Tahaks hammustada.
Lisaks sellele olen juba 3 päeva haige (mingi vastik kurguvalu ja palavikuga viirus), hetkel haigena tööl ja tahaks vaid koju saada(teki alla kerra kerida ja ärgata kui on 2017) Ehk läheb enesetunne paremaks siis.
Mõnusat teist jõulupüha ja saabuvat aastavahetust.....
