Mulle on osaks saanud õnn saada valituks Tartu Kunstikoolis toimuvale ettevõtluse koolitusele.
Kursus kestab 2 kuud ja rebimine koha saamiseks oli tihe. Üle 40 tahtja ja ca 15 kohta. Kirjutada oli vaja motivatsioonikiri, mille alusel valikud tehti. Tundub, et olin väga motiveeritud :D
Õpetamisel kasutatakse TOY meetodit, mis on meile jõudnud Soomemaalt.
TOY protsess paneb aju aktiivselt tööle, sunnib pingutama ja higistama, ajab segadusse, mõned osalejad lähevad isegi omavahel tülli, aga rahulolu pärast protsessi läbimist on ka selle võrra suurem. Kui midagi on õpitud vaid eksamiks või hindamiseks, siis pole hiljem midagi meeles. Kõik, mis TOY raames läbi elatakse, jääb hästi meelde ja on kasutatav.
Tartu Kunstikool kasutab õppetöös coachimist, mis on ka ärimaailmas jätkuvalt tõusev trend. Coachitakse TOY-meetodi abil. Lühend TOY on mõistest „ettevõtluse õppimine tiimis“. Loomevaldkonna tööandjad vajavad meeskonnatööoskusega töötajaid ja Tartu Kunstikool astus julge sammu ning alustas õppekavaga, kus õpitakse tiimides. Olulisel kohal on õpilase vastutuse ja ettevõtlikkuse kasv.
Kogu õppeprogrammi ja iga sessiooni eesmärgi valiku teeb õppija ise. Oluline on läbi mõelda eesmärgini jõudmise teed ja võimalused. Kas need on sobivad inimesele, kas need on piisavalt sisukad, kaasakiskuvad? Coach aitab neile küsimustele vastused leida. Coach ei paku välja eesmärke ega teid sinna. Inimene ISE kostab plaani, mida ta tegema hakkab. Sellega annab TA ka lubaduse seda teha.
Jätkuõpe, kus kasutatakse tiimis õppimist, on jagatud kolme ossa: rahvakunsti-, kommerts- ja kultuuriprojektiks. Nendes raamides teeb õpilane õpilepingu, nii individuaalse kui ka tiimilepingu. “Kohustus” on lugeda raamatuid ja artikleid, vaadata filme, külastada näitusi. Õpilane valib ise pakutu hulgast endale sobivad teosed. Kui kõike seda tehakse erialaseks harimiseks, siis muutuvad need tegevused nauditavaks.(allikas: Tartu Kunstikooli koduleht)
Meil nii mahukas programm ei ole kuna kursus on lühiformaadis kuid juba esimesest kohtumisest oli näha, et millegi tavalisega siin tegemist ei ole. Hämmingut jagus esimestest sekundistest kuni kolmanda tunni lõpuni kui kõik koju läksid.
Ühesõnaga hakkan nüüd läbi mõtlema oma toote ja brändingu pisidetaile.
Nagu olete vist juba aru saanud, siis minu puhul on kõige suuremaks probleemiks see, et olen kaksikute tähtkuju esindaja. Ma tahan teha kõike ja korraga ja hästi palju erinevat. Millegi konkreetse väljatoomine on minu jaoks väga raske. Nagu näiteks ühe kindla toote valimine, mille klienti analüüsida. Ma teen ju niipalju erinevaid asju. Kuidas valida kõige olulisem.
Ja veel siis kui sind ei õpetata. Pead ise ajusid ragistama. Lootsin veidi selle osas abi saada, aga tundub et seda ei anta. Loodan, et ma sama lollina kursust ei lõpeta kui praegu end tunnen.
Aga seltskond on lahe. Nii palju avatud ja erinevaid huvitavaid inimesi. Väga huvitav oli see, kuidas kõik me 15-16 nägu esimesest sekundist saadik olime kui üks pere ja juba esimesl tunnil sai vahetatud kontakte ja räägitud inimestega nagu oleks juba varem tuttavad.
Tundub, et kui päriselus on see keeruline, siis kunstikoolis piisab vaid sellest kui pannakse inimesed kolmeks tunniks pisikesse ruumi kinni :D
Minu viimase aja tegemised: 
