teisipäev, 26. veebruar 2013

Toidust, koolist, muredest....

Juba mitu kuud oleme unistanud kaerahelbepudrust ja mis siis viga on? No ega eriti muud polegi kui, et pott on, vesi on, soola ka aga pole kaerahelbeid, ega mingeid muud helbeid isegi. No maisihelbed on, aga need ei kvalifitseeru pudru tegemise vahenditesse. Eestis on riiulite viisi kaera-, odra- , tatra - ja mis iganes pudruhelbeid. Siin ei ole, Olen käinud juba ikka päris paljudes supermarketites, mis on nagu eraldi linnakud. Ühtegi pudruhelvest ei ole senini leidnud. Tegelt ajab juba vihale. Isegi Gretel teatas ükspäev, et tahaks nii süüa ja tema ei olnud just selle pudru kõige suurem fänn. Seega on asi kriitiline :D

Viimasel ajal on mitmes blogis läbi hakanud käima toiduteema. Sellest mis on tervislik ja mis ei ole ja mahetoit ja kõik see kompott. No tegelikult saan ju aru, et kemikaalidega üle pritsitud puuvili on paha ja mingid ilged kasvuväetised meie juurikates ka. Samas spetsiaalselt mahetooteid pole ma kunagi otsinud ega ostnud. Läksin siis täna poes käies ka selle maheleti juurde vaatama, mida pakutakse ja mis hinnaga. No ütleme nii, et puuviljad ja juurikad nägid välja söödavad, suht samasugused kui siis  võtta võrluseks need mitte mahedad. Aga need hinnad.... no võrdleme või banaanikilo. Kui tavaline maksab euro kilo ja mahe maksab 3.90, siis kahjuks pole mingit kahtlust mille valin.
Ma ei vaidle vastu , et küllap siis on tervislikum jah, aga no meie pere rahakott sellele mahetoidu sugugi mitte mahedatele hindadele küll peale ei hakka.
 Puuvili on siin riigis suht kallis ja mehedana veelgi enam. Võtame kasvõi õunad, mida süüakse me peres ohjeldamatult. Et rääkida algusest peale, siis Eestis oli meil omal suur õunaaed, väga heade õuntega ja puid nii umbes 10. Õun oli käes tasuta, vedasime kõigile tuttavatele laiali, et ei mädaneks puu all. Hommikuti puhastasin ja viilutasin kausside viisi lastele kooli kaasa ja terved klassid sõid ja kiitsid. Kui sügisel uputas, siis talvel oli puudus...meil puudus korralik kelder kus säilitada neid. Siis ostsime poest. No ma mäletan, et õuna kilo oli eelmisel talvel ikka Eestis alla euro, isegi vist 70 senti kilo. Seda suurem on siin muutus. 2 kg õunte eest tuleb siin välja käia 3.20 eur. ja see on soodushind mingitel odavamatel. Kui võtta mingid uhked sordiõunad...ei teagi mis täpselt...igatahes iga õun oma pakendis jne...siis need algavad siis 3 eurost kilo. Kui tahad minna mahedaks, siis unusta õunasöömine heaga ära. Kui ma ostan ja olemas on riiulil , siis võib öelda et süüakse päevas kilo ära küll. Et siis valik, kas ostan 2 kg neid tavalisi ja lasen lastel nosida, või ostan 2 mahedat ja ütlen, et sorry aga rohkem ei saa sest raha ei jagu, aga peaasi et need 2 on tervislikud. Mina valin esimese.

Usun, et olen püüdlemas tervislikuma toidu poole juba ka siis kui vaatan hakkliha ostes, mis seal sees on ja valin sealiha asemel hoopis kana toiduks. Ja kindlasti on hoopis palju tervislikuma osta lauale üleüldse puuvilju, isegi kui need pole mahedad, kui neid üldse mitte osta. Olen seda meelt, et soovitus süüa 5 peotäit puu- ja juurvilja päevas on paljudele eestlastele...ja mitte üksnes eestlastele vaid paljudele maailma inimestele...ainult unistus, sest raha pole, et elementaarsetki osta.

Ja hetkel ma pole kursis tegelikult, miks on halb juua piima, aga ma ausõna uurin selle kohta, sest mind on hakanud lausa huvitama. No samas ei jäta ma piimajoomist kuhugi, see on kindel. Meil kulub piima 1-2 liitrit päevas, oleneb mis toitu teen. Poest ostan neid sixpackide kaupa ja nii ongi mugavam, siis jätkub paariks päevaks :D Õnneks pole siin mingeid nõmedaid kilepakendites piimasid poodides, mis iga koksu peale plahvatasid ja lekkisid. Jah ma tean, et Eestis oli ka tetrapakkides piima müügil, aga selel ümbrise tõttu ei peaks piima topelthinnaga ju olema. Siin maksab tetrapakis piim 57 senti liiter ja plastpudelis 65 senti liiter. Eesti hetke piimahindadega ma kursis pole, aga julgen pakkuda et samalaadne.


Ja minu postituse eesmärk pole kellelegi kanna peale astuda ja öelda, et mahetoit on nõme ja kõik kes sellele kulutavad on mõtetud ja lollid. Ei ole. Lihtsalt kurvaks teeb see, et need hinnad sellised on. Ma tean jah, et miks on jne aga ikkagi...võiks ju mitte olla :D

Ja kui paljud inimesed unistavad oma aiast, kus kasvatada oma rohelist, siis mina võin öelda ausalt, et mul on hea meel selle üle, et mu aed ja kapustad- markovkad ja kapsad- kaalid ja potipõllundus ja aiandus maha jäid. Ma ei kavatse lille ka liigutada sel aastal, ei niita murulibletki vaid lihtsalt olla ja suve nautida. Lihtsalt eelmistest suvedest on nii kopp ees. Õnneks selles majas kus elame hetkel, on muru niitmiseks oma inimene ja tehku siis seda. Usun, et igatsust ei tule. Ja kui tuleb; eks siis küsin niiduki ja lasen muru üle :D


Meil algas eilsest vaheaeg, mida meil tugevalt vaja oli. Gretel oli koolist üsna väsinud juba. Jah ma tean, et ta oli seal käinud vaid paar nädalat, aga see on ikka suur muutus lapsele, kes on muidu käinud koolis 4 tundi päevas ja olnud kodus juba kell 13. Siin muutus kohe koolipäev pikaks, lausa poole viieni õhtul, lisaks veel on see prantsuse keeles ja kolmes erinevas koolis.
Uuest veerandist see kord muutub. Keeleõpetajaga arutades arvas ta, et 4x nädalas keelekooli on liiga palju ja uuest veerandist on meil kokkulepe, et ta käib 2 pikka päeva´+ 2 hommikupoolikut  siin kohalikus koolis ja 2 pärastlõunat keelekoolis.
Ma ei teagi miks aga meil tekkis ühe keelekooliga prbleem, mis võttis mind väga nõutuks. Lausa juba kartsin ette neid päevi, mil ta pidi sinna minema. Ma ei tea päris täpselt siiani, miks , aga ta ei tahtnud just sinna ühte kooli minna ja me ikka tülitsesime palju sel teemal. Teatavasti on Gretel mul väga põikpäine laps ja kui ta midagi ei taha, siis seda tegema panna ta on päris keeruline. Ühel päeval ta lihtsalt teatas, et ta ei lähe enam sellesse teise kooli ja kõik. Pinnimise peale ta ütles vaid mokaotsast et kool on kole, klass on nõme, lapsed ei ole lahked ja klassikaaslased on poisid. No tegelt üsna palju põhjuseid ju :D Ka õpetaja nägi seda trotsi. Ühel päeval Gretel keeldus kooliväravast sisse minema, lihtsalt seisis kui post ja palus et ei taha ja et ei kavatsegi minna. No meelitasin ja keelitasin ja pahandasin, viimaks läks. Järele minnes selgus: ta keeldus ära võtmast peast mütsi, seljast jopet, ei rääkinud sõnagi ja ei teinud jupikestki tööd kaasa ligi poolteist tundi. Teise poole tunnist oli midagi teinud. Mõtlesin et lähen peast halliks kui õpetaja rääkima tuli sellest. Oli nagu häbi ja samas mure, et mis saab edasi. Õnneks lasti nüüd meil valida kummas ta edasi hakkab käima keelt õppimas ja ta valis teise ja suurema kooli, kus pidis juba olema mängukaaslased ja ilus klassiruum ja kuhu ta läheb kenasti ja hea meelega. No mitte just vaimustusega, aga kenasti.
Ja tolle kooliga pole muret. Õpetajaga on morse tekkinud juba :D Peale tunde näitab mulle eemalt pöial püsti, siis on kõik kenasti möödunud. Õnneks on!

Kusjuures õpetaja rääksi, et ta poel selline esimene ja ainus laps tal. Üks poiss olevat lausa selja keeranud , jope üle pea tõmmanud ja mitte midagi teinud alguses tundides:D

Üks asi veel, mis Gretelile ei meeldi siinse koolisüsteemi juures on see vahetundide õues olek. Nimelt on enne koolipäeva algust ja kõik vahetunnid lapsed sunnitud olema õues. Küsisin selle kohta ja pidi olema selline prantsuse reegel ja ongi. Selgitati, et siis laps jookseb ja kisab end tühjaks ja on uues tunnis hea ja reibas. No ma olen sellega nõus, aga... mitte siis kui õues on ilmad kus isegi koer keeldub välja minemast. Jah ma tean, et õige riietus ja bla bla bla..aga point on selles, et nad ei vaheta riideid. Hommikul soojad saapad jalga pannes on need seal õhtuni jalas. Jalad higistavad, sokid niisked. Kui esimene vahetund riided märjaks saavad lörtsis, siis on need lapsel märjad õhtuni ja see mulle ei meeldi. Samuti on vahel hullult tuulised ilmad ja siinne tuul on jäine. Lapsed peavad ikka õues olema, õpetajad aga joovad toas kohvi soojas. Kui panna lapsele paksud püksid jalga, et õues oleks hea möllata, siis klassis tuleb istuda nende samadega.

Tean, et asi muutub kui õues hakkab soojem olema, aga hetkel on see asi mis häirib.

Angelica suhtes pole ikka otsust tulnud. Ootame. Hakkab juba vaikselt ära tüütama. Ta on viimasel ajal tusaseks muutunud, kähku oleks vaja kooli ja seltskonda. Ega ise ka ei ütleks ära...seltskonnast.

Mulle on kirjutanud mitmed inimesed ja küsinud elu kohta siin riigis. No ega ma ei ole mingi ekspert ju oma 4 kuuga, mis siin elanud oleme, aga mõned asjad oskan öelda küll, mida oleks pidanud tegema teisiti.
Esiteks: keelt õppima enne ära tulekut rohkem....kuigi Eestis on väga keeruline leida prantsusekeele kursust, mis sulle sobib ajaliselt, aukohalt ja rahakotile ka ...see keel on päris kallis kursustel võrreldes muude keeltega
Teiseks: Lapsed oleks kooli pidanud panema siin palju kiiremini kui ma seda tegin, palju kasulikku aega on raisku läinud.
Kolmandaks: Eesti koolidega lõpetan tegemised ära, need ei aita vaid segavad. Ainus asi mida ma pean lapsele õpetama ise on eesti keel....muu on ka siin koolis olemas

Hetkel on meil kaelas koduõppes sellised ulmelised asjad, et te ei kujuta ette ka . Näiteks peab väiksem tegema muusikasse referaadi Eesti Vabariigi hümnist. Kehalisse aga prantsuse ringmängude kirjelduse ja video tantsuõpetusega ja muusika viisi. Andke andeks ja vabandage väga, aga meile seda jama vaja pole. Ma ei tea kuidas teiega, aga meie pere 2. klassi laps õpib alles õigekirja ja teevad lühilausetes etteütluseid, mitte ei kirjuta referaate. Eelmisel veerandil küsiti lausa 12 lk pikkuseid. Arvake siis, kes need valmis tegi. Jah mina....lausa mitu. Ja milleks....ei teagi

Tegeledes koduõppega on mulle selgelt kohale jõudnud kui palju on lastel vaja pähe ajada mingit jura. Vabandage väga kui kedagi see lause häiris, aga nii see on minu meelest. Ok, ma ise õppisin kuna oli Jüriöö ülestõus ja tean seda aastaarvu vist surmani, aga no kurat milleks peab õppima laps mingeid ammu surnud heliloojate koostatud laulude pealkirju.


Jälle läks teema nii laiali, et kes lugeda viitsis ja aru ka sai midagi, sellele kiitus :D

Mis aga oli üks point mida tahtsin öelda oli see, et selgeks on saanud et tuleb vist ikka keelekursusele minna. Ma olen küll õppinud palju uusi sõnu jne aga oleks vist vaja abi ja põhitõdesid ikkagi. Hääldus on ikka ühele eestlasele alguses raske, meil puuduvad need lihased suus ja konn kurgust, mis õigeid häälikuid lasevad kõlada :D

Tänaseks kõik!
Kena teisipäeva!

Ps. Lõpetasin oma kuu aega kootud pitssalli, millele kulus 1400m imepeenikest lõnga ja mis mahub läbi sõrmusest. Nüüd vaja veel venitada ja siis on valmis. Varrastel aga Greteli tellimusel alustatud kampsun.

reede, 22. veebruar 2013

Postitus Nelele

Kuna õde kaebas, et ma olen kuhugi ära kadunud ja on tekkinud infopuudus minu tegemiste kohta ja blogis haigutab viimasel ajal tühjus, siis üritan end parandada ja kirjutan just talle pühendatult ühe postituse, mis on tegelikult juba üle nädala pooleli ja avaldamata.

Meie kodu lähedal asub üks lahe kasutatud asjade pood. Tegelikult lausa kaks. Lähedal tähendab nii ca 2 km vast. Selline paras maa kuhu saab jalutada ja kolada ringi. Justnimelt saab jalutada, sest ma kõnniks tegelikult tunduvalt kaugemale kui see võimalik oleks, aga pole lihtsalt teid, kus saaks rahulikult lastega kooserdada. Tegelikult olen ma vist ainus inimene, kes selles Prantsusmaa piirkonnas jala käib. Jah, ilma liialdamata. Ma pole näinud siiani ühtegi inimest, kes tuleks poest toidukott käes ja kõnniks kaugemale kui oma auto. Tegelt ühte vist kunagi nägin, aga tema oli vist ka koolilaps :D
Seega jala ei käida ja vett ei jooda. Jah, vett ostetakse poest või siis lastakse läbi Brita filterkannu. Pole näinud ainsat inimest, kes kraanist vett joogiks võtaks. Ükskord kui ise võtsin, siis joosti kisaga kohale, et ei tohi , see pole hea vesi...ja anti pudelivesi näppu. No ma ei tea, kas tõesti on nii halb. Ei ole täheldanud ei haisu ega muud ollust seal sees. Ainus mis on, et keedukannus katlakivi küll tekib üsna ohtralt, aga seda tekkis Eestis ka.

Sellest kasutatud asjade poest oleme saanud päris lahedat ja odavat kraami, mida oli vaja meie tühja korteri sisustamiseks. Selliseid toredaid asju nagu pisike diivanilaud, puidust ja vana välimusega ja mis muide maksis 6 eurot :D  No ja loomulikult lahe korv, kuhu pista oma poolik kudumistöö.
 Ja kuna majas on selge naiste ülekaal, siis oli ka vaja lisapeeglit, mille leidsime sigaägeda.

Oi ma alles ostaks sealt asju kui oleks kuhu panna. Kuigi kodu on pisike, käin ma seal siiski üsna tihti olenemata sellest, et ma suurt midagi osta ei saa. Vaadata on ka mõnsa.


Üllatus oli suur kui leidsin toidupoest eestikeelsed spagetid:D Seisid seal riiulil ja kõnetasid mind nii viisakalt. Ei teagi miks, aga kõndisin just suures pastatoodete vahes kui üks pakk vaatas mulle otsa ja kätte võttes avastasin, et ...












Käisin ükspäev poes. No selles pole midagi eriti sensatsioonilist, aga mida ma nägin, selles on. Parkisin auto ära ja ma ei tea miks ma sellele mõtlesin, aga lõi pähe, et huvitav kas paljudele jääb silma, et meil on eesti numbrimärgiga auto :D Vaatasin siis ringi ja näha oli prantsuse omi ja ka šveitsi numbrimärke ja siis veel prantsuse ja siis eesti ja ......oot oot misasja EESTI numbrimärgiga auto :D Lisaks minu omale :D Uhke ilus kallis auto. No see selleks. Ma pole siin ju selle peaaegu 4 kuu jooksul kohanud ühtegi eestlast ja nüüd äkki on parklas üks auto, mis kohe annab teada, et sa pole siin sugugi ainus eestlane. Kui see just Eestist ära pännatud auto pole :D No inimesi ei näinud kahjuks, ei sisse minnes ei välja tulles, auto muudkui seisis. Ma ei tea mis mul hakkas, aga poes ma muudkui vaatasin ringi ja üritasin leida inimest, kes võiks välimuse järgi eestlane olla :D Ei õnnestunud :D No nii huvitav oli :D Täiesti jobu eks :D:D:D  Endamisi mõtlesin, et huvitav kui nad vastu tuleks ja räägiks eesti keeles, et kas siis näiteks ütleksin "tere" või annaksin kuidagi endast märku. No oleneb muidugi inimesest. Mingile kuldklotseriga poolkiilakale ärimehele vist mitte. Lastega perele ehk küll :D 
 Lahkudes see auto ikka seisis seal ja nii jäigi.

Tänasega lõpeb Greteli kolmas koolinädal ja algab vaheaeg. Lausa 2 nädalat. Angelica vastus testi kohta pole ikka kohale jõudnud. Ootame. Peaksin koolist rääkima pikemalt, aga pean mõtlema kuidas ja mida. Pole eriti roosiline see olukord. Tegelt on hea meel, et vaheaeg annab aja asja seedida ja hinge tõmmata. Olen nii väsinud, nagu oleks teinud ränkrasket tööd :D Nii, et sellest uues postituses.

Tsau

teisipäev, 12. veebruar 2013

Welcome school and welcome snow!

Nagu näha, siis ei saa ma kuidagi postituse tegemisele pihta. Seega ärge imestage kui päevad ei klapi :D kirjutasin selle ülevaate mitme päeva jooksul :D

Käes on reede. Ehk siis lõppemas on Greteli esimene PRANTSUSE koolinädal. Kuidas on läinud? No kirevalt ma ütleks. Esmaspäeval oli ta siis pealelõunal paar tundi, tuli koju ja ütles, et päris lahe oli, sai oma esimese "tres bien" ehk "väga hea" matemaatikas ja olime uhkust täis kogu perega. Teisipäeval oli ka ok, kui välja arvata vahejuhtum kus selgus, et siinses koolis ei tohi lapsel  olla kaasas telefoni ja Gretel teatas, et nii tobedate reeglitega kooli ta tagasi ei lähe. Ehk siis lõunapausile tulles ütleski ta, et aitab küll ja tema tagasi ei taha. Mul siis oli 2 tundi aega ta ümber veenda ja õnneks see toimis. Läks tagasi, pisut torisedes aga läks. Kolmapäev on siin riigis koolivaba päev. Tegelikult on see tore sest koolipäev muudel nädalapäevadel kestab kuni 16. 30 ja seega on need ikka üpris pikad. Eestis oli ta juba kell 13 mul iga päev kodus.

Neljapäevaks oli koolis õpetaja teinud ümberkorraldusi ja selgus, et me hakkame käima 2x nädalas teises linnakeses eraldi prantsuskeelt õppimas. Gretel siis, mina mitte :D
Leidsime 13.20 kooli ülesse, kohtusime uue õpetajaga. kes oskas õnneks inglise keelt ja oli üleüldse väga tore. Olen hakanud mõtlema, et kas olen imelik, et arvan, et siinsed õpetajad võivad ka mingid vastikud krõnksud olla....no Eestis ikka on paljud õpetajad vastikud nõiad, kes on kooli sattunud laste sekka ei tea miks. Seega iga kohtumise eel siin riigis ma tasamisi ikka mõtlen, et oleks ometi tore lahke õpetaja.
Gretel võeti näppu ja mindi, mind kutsuti tagasi 16.30. Klassis olevat kokku 6 last: Itaaliast, Hispaaniast, Küproselt ja Venemaalt + nüüd siis ka eestlane. Gretel lahkudes teatas, et väga ei meeldinud. No alguse asi ma arvan. Õpetaja kiitis ja teatas, et järgmine päev kohtume. Sellega seoses tekkis suur segadus. Kohalik kool saadab meid mujale 2x nädalas, keelteõpetaja ütleb et 4x. Siis veel selgub, et need päevad on ära jagatud kolme eri kooli.

Hetkel näeb siis graafik välja nii:
E 8.30 - 11.30 kohalik kool, tavaklass   13.20 - 16.30 Thononi ühes keeleklassis
T 8.30 - 11.30 kohalik kool, tavaklass   13.20 - 16.30 Thononi teise kooli teine keeleklass
K vaba päev .. hurraa
N 8.30 - 11. 30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi ühes keeleklassis
R 8.30- 11. 30 kohalik kool, tavaklass 13.20 - 16.30 Thononi teise kooli teine keeleklass


Vahepeale mahub siis kodus söömas käimine.  Õpetaja ütles, et kui läheb paljuks ja näha, et laps ei jõua nii palju keeletunde nädalas võtta, siis kärbime.

Hetkel on laps peale kooli suht väss. eesti õppimisega oleme maha jäänud. No ei ole aega. eks vaheajal vaatame.

Sel uuel nädalal saime uue väljakutse. Nimelt ei saanud ma algul aru, miks Gretel nii ilmselged kerged sõnd valesti kirjutab. Ja siis selgus tõde. Siinsed kirjatähed käivad hoopis teisiti kui eesti omad. Ja kui aus olla, siis pidin internetist lausa otsima mis tähtedega tegu, sest ma ei suutnud sõna kokku lugeda. Suudab siis veel laps, kes on õppinud koolis just selgeks kuidas teha eestikeelset kirja.
Ma ei vaidle vastu, et need suured tähed on väga ilusa kujuga jne, aga no päris keeruline on ikka vahel tõesti aru saada, mida üldse on mõeldud. Panen siia näite ka , muidu arvate et ma olen segi keeranud :D

Lapsele oli antud harjutamiseks kirjutada sõna Fiona ja mina ei saanud aru, mis see esimene täht on :D Eks me harjuta.

Täna hommikul viisin lapse kooli ja tund hiljem helistati, et õpetajat pole ja tulge viige laps koju. No Gretel juba hommikul protesteeris, et ei taha minna, nüüd ta soov täitus ja on vaba päev. Homme ka. Mina aga ei saa aru mismoodi seal see infovahetus või asi käib. Kuidas on võimalik, et eile öeldi, et homme näeme ja täna hommikul on peale Greteli vaid kohal 2 last 40 asemel ja siis helistatakse, et viige laps koju. Mitte muhvi ei saa aru. Kooli kodulehel ka ei ole mingit infot. Olgu siis nii, nagunii olen kodus ja koolini vaid 450 meetrit jalutada.

Pidin andma ka ülevate kuidas Angelical läheb.
Kolmapäeval siis oli see tähtis päev kui läksime tegema testi, mille alusel hinnatakse tema teadmisi ja vaadatakse kuhu klassi ja mida õppima ta pannakse. Õnneks oli nõus üks Härra Abikaasa tuttav tulema vahetõlgiks, muidu poleks see mingil juhul olnud teostatav. Jõudsime kohale ja vastu võttis meid noor nääpsuke naisterahvas, kes  oli väga lahke ja sümpaatne. Selgus, et test ja kohtumine on individuaalne ehk minu ettekujutus klassitäiest võõramaalastest korraga ei pidanud paika. Esimesed pool tundi või isegi rohkem kulus sellele, et vastata küsimustele. No igasugustele. Angelica naeris hiljem, et isegi ta oma kool Eestis ei tea temast nii palju kui siin küsiti. No küsimused : Mis on lemmikained? Kelleks tahab suurena saada? Huvialad? jne jne
Minul kulus suur osa ajast sellele, et teha neile selgeks Eesti koolisüsteem. Ehk siis see, mis tase Eestis hetkel Angelical on ja mis tasemele siin see vastab. Pidin joonistama tabeleid ja püramiide sellest kuidas Eestis asi algab, mis tasemed on koolis jne. Siin ei ole lasteaeda olemas. Siin lähevad juba päris pisikesed kooli ja meie mõistes kool hakkab siin neil kuue aastaselt. Seega oleme veidi nihkes omadega. Kui nad kuulsid, et Eestis lapsed mängivad 2-7 aastasena lasteaias, siis nad olid suht imestunud.

Nüüd aga testist. Nagu te olete juba aru saanud, siis üsna paljudel juhtudel kui sa mainid et oled Eestist, siis see võrdub sellega, et oled venelane. Küll on mu mehelt küsitud, et oi Eestist oled jah....ütle mingi sõna vene keeles ka :D
Angelica testile eelneval päeval helistati ja öeldi, et nad kahjuks ei leia ühtegi eestikeelset harjutust tema jaoks (no puhas lollus minu meelest, see ei saa nii raske olla) ja küsiti, et kas me ei võiks seda hoopis vene keeles teha, et sama ju. Ei saa , ei ole sama.
Poes arvutile garantiid kirjutav turvamees küsis paar kuud tagasi kust oleme pärit ja kuuldes et Eestist hakkas meiega vene keelt rääkima :D

Testi keelele ei tehtudki kuna teksti ei leitud :D No kergem meile. Olgu nii.
Mata test aga tuli. Mind ja tõlki selleks ruumi ei lubatud jääda, saadeti ära.  Ülesanded algasid tavalisest liitmisest ja lahutamisest pihta. No nii umbes Greteli tasemest. Iga lehega liikus raskema poole. Mingi hetk oodati, et tuleb lagi vastu ja ta enam ei oska. No nii kiirelt kui nad lootsid seda ei juhtunud. Vahepeal helistati veel meile, et tehku me linnapeal aega parajaks sest Angelicale on vaja anda uus posu ülesandeid sest seda nö lage kust ta edasi ei oska enam pole veel saabunud ja ei paista ka :D

Kokku kestis see kohtumine ja ülesannete lahendamine 3 tundi. Angelicat kiideti kui väga asjalikku ja õpitavasse süvenevat last ja öeldi, et omavanuste tase siin on tal täiesti olemas. Nad veel muidui kontrollivad ja otsustavad, aga mitteametlik arvamus oli, et tase on hea.
Angelica ütles hiljem, et tal närvipingest hakkas kõht ka nii kõvasti korisema, et see naine oli talle šokolaaditahvli toonud :D Samuti oli ta google translate abil püüdnud Angelicale midagi seletada. Lahe!

Samas aga arvati, et tema jaoks kergem oleks kui ta jätkaks siin õppimist sips madalamal tasemel kui ta Eestis on, et õppida pigem keelt, mitte sisulisi asju. Muidu olevat väga raske. Oleme ise sama meelt. Las õpib pigem tuttavat üle prantsuse keeles.
Nüüd ootame ümbrikku otsusega, mis pidavat koju postkasti tulema. Siis saab asja edasi ajada. Arvan, et kooli saab ta vast uuest kuust kuna siin ju taas koolivaheaeg tulemas. Naljakas lausa kalendrit vaadates kui palju siis koolides vaheaegu on. Põhimõtteliselt iga 6 nädala tagant 2 nädalat puhkust. Kokku siis : oktoobris 2 nädalat, jõulude ajal 2 nädalat, veebruaris 2 ndl, aprillis 2 nd ja siis suvepuhkus + kõik kolmapäevad vabad. Ime ka, et siin pole lapsehoidjad väga hinnas, sest keegi peab ju su  võsukest kõikidel neil vaheaegadel hoidma ka :D

No ja ei saa ju ilmajututa ka . Mis siis uudist on. No on ikka. Meile tuli talv. 11 veebruar saabus meile lõpuks lumi. Selline arvestatav lumi. Hetkeks on sadanud jutti 36 tundi. Lund on nii, et varsti vaja pikema säärega saapaid. Liikluses on paras kaos. No ei osata siin ju häid rehve hinnata :D Mina rooli ei lähe. Olgugi, et meil on auto all uued rehvid, need pole siiski naelad ja ei taha. Näen igal nurgal autosid, millel kets all ringi käib, mis on lumes kinni,mis on keset teed risti. Käin jala. Tegelt ei käi üldse. Kui siis lapsega kooli ja tagasi ning see on vaid rõõm. Siinsetele katastroof, meile tavaline lumi. Väga lahe on. Seda enam et õues on +kraadid.
Proovisime eile poest lumekette autole leida. Riiulid on tühjad. Ainsad paar komplekti, mis alles olid maksid 130 eurot ja neid me ei ostnud.  Plaanisime sel laupäeval minna suusakuurorti, eks näis. Ilma kettideta sinna mäkke ei lähe ikka küll. Ikka 25 km kohutavalt käänulisi mägiteid kuhu mahub vaevu kaks autot kõrvuti, mis siis veel selle lumega.

Eile käisime õhtul veel lumes möllamas. Lapsed on vaimustuses. Ikkagi esimene lumi ju kus saab ka mäest alla lasta.  Kuigi meil kelke ei ole...no näkane kelk maksab 26 eurot ja ma ei raatsi kuidagi osta, siis sai kasutatud eestlase igivana alternatiivi ehk suurt prügikotti :D
Ja tundub, et lastele meeldis veel enam kui kelk. Libiseb paremini, tassida kergem tunduvalt ja ei põruta nii palju tagumikku ka. Kedagi teist õues ei näinud, seega ei huvita eriti ka ,mis teised oleks arvanud :D


Paar tundi tagasi tehtud fotod. Sõiduteed veidi näeb. Kõnniteid ei ole olemas. Pole mõtet üritadagi, lumi üle saapa ääre ja sumbata ei jõua seal. Jätkuvalt pole sajus ainsamatki pausi olnud. Nii lahe, võib täiega nautida, eriti kui tead, et varsti taas soe. 

Ps. Eelmine aasta samal ajal viisin Härra Abikaasat öösel lennujaama kui ta esimest korda siia Prantsusmaale sõitis ja auto termomeeter näitas -38 kraadi. Hoidsime hinge kinni, et kütus sõidu ajal ära ei külmuks.  Õnneks läks kõik hästi.



Tsauka!

esmaspäev, 4. veebruar 2013

Uudist teate ................?

Ei tea te midagi veel :D Aga kohe saate.  No miks on madmoisell ema nii ähmi täis praegu. Sest madmoisell emal on kodus vaid üks laps. Kus on teine ?

Teine on KOOLIS :D


Lugu algas eelmine nädal kui kohtusime direktoriga ja ta tahtis, et me läheks sel esmaspäeval, ehk siis täna tagasi hommikul. Konks oli vaid selles, et teda ennast pole vaid keegi muu madaam, kes kuuldavasti ei oska inglise keelt. Oh neid närvitsetud minuteid ja kujutelmi, mis mu peas terve see nädal käis. Kuidas ma lähen ja ei saa millestki aru ja teen end täiesti lolliks.  No ja nagu kiuste, ei leidnudki ma kedagi, kes tuleks mind tõlkma. Seega hommikul kella kuuest olin nagu nõeltel ja mõtlesin, et kas lähen või ei. Et helistaks ja ütleks, et olen haige. Või kirjutaks e- maili, et olen haige või mida iganes. Asjale pani punkti Gretel, kes tõusis voodist üles, pani 2 minutiga riidesse ja ütles, nii nüüd lähme. No ja läksime, ega siis ma ei hakanud punnima, et äkki ikka ei läheks. Laps ju tahab kooli minna. No vahel olen ikka täiega jänespüks. Ise ka ei usu, kuidas kartus mitte millestki aru saada võib vahel rööpast välja lüüa.

Igastahes viskasin oma jänese püksid nurka ja läksime, tulgu mis tuleb.

Jõudsime kohale ja ei näinud kedagi. No ei osanud arvata, et üks peidetud klassiruum asub veel eraldi majas nurga taga. Õnneks juhatati meid kenasti õigesse kohta.
Ja juba teati, kes oleme ja mida tahame. Isegi koristajatädi meid kaugelt nähes viipas ja  ütles, et aa teacher ja juba jooksis kutsuma. Madam tuli....avas suu ja voilaaa....kena ja kaunis inglise keel. Vabandas, et ta ei oska hästi, aga minu jaoks oli see kui sulakuld :D
Ütles, et näed meil veel klassis üks laps, kes oskab inglise keelt ja Gretelil temaga hea suhelda. Nimelt oli vist direktoril ununenud edastada pisike fakt, et Gretel räägib meil vaid eesti keelt. Polnud hullu. Küsiti, et kas lapsel pastakas on kaasas. Olin veidi hämmelduses. No ideeliselt selgus, et kas mina sain eelmisel korral valesti aru või unustati mainida, et me tuleme esmaspäevast kooli õppima...mitte kooli juurde dokumente lihtsalt tooma :D


Meie hämmeldund nägusid nähes selgitati, et tegelikult nad peavad uurima veel, et äkki peame hakkama pool päeva, ehk hommikupoole käima Thononis keelt õppimas viiestes gruppides ja siis pealelõunal siin oma koolis tundides. Lubati selgitada päeva joksul välja ja kutsuti tagasi kell pool kaks. Tulime koju tagasi. Olin omadega ütlemata rahul kui võib mainida :D Pool au tegelikult siiski kuulub lapsele, kes mind tagant utsitas:D

Ja kuna ei tahtnud samasse auku enam astuda, siis valmistusime selleks, et minnes ehk tahavad nad teda ikkagi tundi võtta. Võtsime siis pinali kaasa ja läksime. Gretel lasi lausa patsid pähe punuda, mida pole juhtunud sellest saadik kui ta Eestis koolis käis. Siis oli peaaegu igahommikune rituaal see, et ma punusin igasugu keerupatse lastele ja mindi kooli.


Läksime siis lõuna ajal tagasi ja naksti võeti mult laps ja öeldi, et tulgu ma siis kell pool viis talle järele. Lehvitati viisakalt ja nii oligi. Seega on hetkel mu laps koolis:D Lihtsalt niisama ongi ja mina istun kodus nagu sütel, et vähem kui 50 minuti pärast talle järele tormata.

Hiljem sain aru ka sellest, misk meid kutsuti kell 8.30 ja tagasi uuesti kell 13.30. Sest just need ongi koolipäeva algusaeg ja teise koolipäevapoole algusaeg peale lõunast söögipausi. Oh mind totakat :D

Reportaaž jätkub hiljem.
Tsauki


Ps. Sain kokkuleppele ka  inimesega, kes tuleb ülehomsele Angelica testile meid tõlkima. Pool võitu on käes!